Narvas tehakse suur osa korteritehinguid sularahas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas tehti detsembris suur osa tehinguid sularahas, kuna hinnad on taskukohased ja inflatsioon kõrge on eelistavad paljud raha pangas hoidmise asemel osta odav korter, mis hiljem välja üürida.
Kui november oli Narvas aktiivne, siis detsembris langes kinnisvaraturg ostu-müügitehingutelt jälle aasta keskmisele tasemele. Detsembris tehti maa-ameti andmeil 60 ostu-müügitehingut, novembris aga 72. 2010. aasta detsembris oli ostu-müügitehinguid aga 63, selgub Uus Maa kinnisvaraturu ülevaatest.
Kortereid müüdi detsembris novembri 52 asemel 40. Samas kerkis keskmine ruutmeetri mediaanhind 14 protsenti ehk 341 euroni. 2010. detsembriga võrreldes maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 39,2 protsenti enam.
Maade- ja majadeturg oli Narvas novembriga sarnane – müüdi 6 eramut-suvilat ja ükselamukrunt.
Kuigi üürihinnad ei ole kõrged, on oma töötajaile kortereid üürivad ettevõtted nõus väga hea siseviimistluse ja tehnikaga sisustatud korterite eest maksma ka kõrgemat hinda.
1-toalise Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve üürikorteri eest makstakse kuni 150 eurot, 2-toalise eest kuni 170 eurot kuus ja 3-toalisi kortereid võetakse üürile pikemaks perioodiks kuni 200-eurose, vahel ka veidi suurema kuuüüri eest.
Maade ja majade turul on suurimaks probleemiks laenu saamine pankadest, sest tegemist on kallima kinnisvaraga. Populaarsetes piirkondades, nagu Toila ja Narva-Jõesuu, algavad elamisväärsete majade hinnad 60 000 eurost.
Maamajade ostuks kasutatakse aga tihti sularaha, sest selliste hoonete hinnaklass algab 10 000 eurost.
Elamukrunte on linnades pakkumisel vähe. Suvitusrajoonides on pakkumisi palju, kuid nende hinnad on kõrged, sest krundiarendused sattusid buumiperioodile. Üksikud müügid toimuvad hinnaga 5-6 eurot ruutmeeter.