Virumaa Teataja 50 ja 10 aastat tagasi
25. juuli 2020, 00:00
Virumaa Teataja 50 ja 10 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Esimesel poolaastal kainestusmajas
Rajooni ettevõtete ja asutuste töötajaist on kõige rohkem kinni peetud joobnuna Rakvere MEK-i mehi. MEK-iga peab sammu ka “Energia” kolhoos. Järgnevad kolhooside ehituskontor, lihakombinaat, EPT Rakvere rajoonikoondis, Haljala kolhoos, Rakvere Kommunaalettevõtete Kombinaat, Autobaas nr. 2, teeninduskombinaat “Viru” jt. Eriti on halvenenud olukord kolhooside ehituskontoris. Tekib küsimus, miks mõne ettevõtte ja majandi töötajad joovad rohkem kui teiste omad? Põhjusi on siin kindlasti mitu, kuid peamine peitub nõrgas joomisvastases võitluses. Joomise vastu võitlemiseks on ettevõtetes ja asutustes tõhusad abinõud, kuid neid ei rakendata või rakendatakse näiliselt. Igaüks, kes on kinni peetud joobnuna avalikus kohas, peab tundma, et töö juures teda selle eest ei paitata. Mitmetest ettevõtetest on aasta esimesel poolel viibinud kainestusmajas vastutavaid töötajaid. Arusaadav, et nende autoriteedile see au ei tee. Pärast on alluvailt korranõudmine raskendatud. Mitmes ettevõttes kardetakse joodikule kõvemat sõna ütelda, sest ta võib anda pärast seda lahkumisavalduse. Tööjõuga on aga kitsas, mis on vesi joodikute veskile. Miks on siis nii rangelt vaja võidelda joomise vastu? Sellepärast, et purjus isik on potentsiaalne kurjategija. Ükskõikne suhtumine joomisesse on samaväärne selle soosimisega.
10 aastat tagasi
Rakvere ja kultuur
Mida saaks teha ühe provintsilinna kultuurielu edendamiseks? Linn, kus on olemas teater, kino, rahvamaja, Tarvanpää, laulukoorid, galerii, noortekeskus, muusikakool, tantsu- ja kunstikool, korralik raamatukogu, vapiüritus Baltoscandal, meeste tantsupidu ja punklaulupidu – ühesõnaga kõik, mida võiks üks linn tahta; aga ikka kurdetakse, et hall, igav ja ei arene. Paljuski on tegu lihtsalt provintsliku nurinaga, mida ei saa põhjendada alati ka kõrgete piletihindadega, sest kui kodanikul pole huvi minna priile kontserdile, näituse avamisele või mõnele muule üritusele, on see tema enda viga. Me võime linna kultuurielu edendamisel panustada muidugi ka külalistele – tulevad inimesed maalt, Jõhvist, Tallinnast – kuid kas sealgi on küllalt ajaressurssi ja raha, et tulla, tarbida, imetleda? Samas linnavõim panustab, ehitab, arendab. Visioonides on olemas Pärdi maja, katusega laululava. Äsja pandi ametisse uus kultuurijuht. Tema eelkäijaid on viimastel aastatel tutvustatud Virumaa Teataja veergudel mitmeid. Kõik noored sümpaatsed inimesed, kes ühel või teisel põhjusel Rakverest lahkunud on. Tundub, et senised kultuurijuhid on läinud just “liigse loomingulisuse” nahka, sest vähem või rohkem loomeinimestena on nad pandud hoopis paberitsuradeks. Loodetavasti annab uus kontseptsioon selgema pildi.