Sisukord
Arvamus
Paberleht

Juhtkiri: eluohtlikud bürokraadid

2 min lugemist
Virumaa Teataja. FOTO: Meelis Meilbaum

Vahetult enne koroonapandeemiat ja eriolukorra kehtestamist korraldas Rakvere vallavanem Maido Nõlvak kriisiohjamise teemalise konverentsi. Seal jäi kõlama mõte, et kriisiolukorras tuleb keskenduda tähtsamale – inimese elu ja vara päästmisele –, mitte ajada seadustes näpuga rida.

Pärast eriolukorra lõppu meenutas Nõlvak, et tema peale oli üpris pahane ühe ministeeriumi paadunud bürokraat, kes kiuslikult küsis, miks ta oli kinni pannud raamatukogud, takistades niiviisi seaduses nõutud avalikku juurdepääsu Riigi Teatajale. Sellele ametnikule, kes on loodetavasti juba ammu lahti lastud, ei mahtunud pähe, et tegevusega keskenduti inimeste elu ja tervise päästmisele, mitte Riigi Teatajale juurdepääsu tagamisele.

Tänases lehes on lugu Mikhaili päästeoperatsiooniga seonduvast probleemist, kus võtmeküsimus on elupäästva otsingu staatus. Kas on kriisiolukord või mitte? Ühe definitsiooni järgi on kriis juhul, kui olemasolevatest vahenditest ei piisa olukorra lahendamiseks. Lähedaste silmis on kadumise korral tegu kriisiga. Samamoodi ka politsei kui riigiasutuse tasandil, sest inimese otsimiseks korravalvurite ressursist ei piisa ja vaja on kaasata abijõude koostööpartneritest tavakodanikeni välja.

SA Kadunud tegevdirektor Aare Rüütel väidab, et otsinguala määramisel on vajalikud kolm komponenti: sideoperaatori tehnilised andmed, kadunu ütlused ja maastik. Politsei jättis sihtasutuse kahest esimesest komponendist ilma. Ka väidab Rüütel, et politsei ei määranud otsinguala õigesti. Ja eksimus ei ole esmakordne.

Sellele ametnikule, kes on loodetavasti juba ammu lahti lastud, ei mahtunud pähe, et tegevusega keskenduti inimeste elu ja tervise päästmisele, mitte Riigi Teatajale juurdepääsu tagamisele.

Öeldakse, et loll ei ole see, kes vigu teeb, vaid see, kes tehtud vigadest ei õpi. Seepärast on igati mõistlik pooltel maha istuda ja asjad selgeks rääkida. Kuuldavasti ollakse Tallinnas politsei peakorteris igati huvitatud ühise infovälja loomisest, nagu oli koroonapandeemia ajal. Kas seadust on vaja muuta? Arvatavasti mitte, küll aga võiks pöörduda mõne vandeadvokaadi poole, kes kindlasti leiab seadusliku võimaluse probleem lahendada. Kas või huvi pärast võiks MTÜ-le anda viimatisel otsingul kasutatud andmed, et vaadata, kas nende analüüs erineb politsei tehtust. On ju kõigil eesmärk ühine – mitte otsida süüdlast, vaid päästa inimene.

Seotud lood
    05.08.2020 07.08.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto