Sisukord
Meelelahutus
Paberleht

Virumaa Teataja 50 ja 10 aastat tagasi

2 min lugemist
Virumaa Teataja. FOTO: Virumaa Teataja

50 aastat tagasi

Ehitajatelt oodatakse ja nõutakse palju

Ehitajatelt oodatakse ja nõutakse palju, sest töötempo on viimastel aastatel märksa tõusnud. Ehitajad annavad meie rajooni rahvaleigal aastal sadu ruutmeetreid uut elamispinda. Püstitatakse rohkesti uusi tootmishooneid. Eriti intensiivne on ehitustegevus maal. NLKP Keskkomitee juulipleenum rõhutas maaehituse suurt tähtsust ja määras kindlaks partei järjekordsed ülesanded selles valdkonnas. Eelseisval viisaastakul tuleb maal täita ulatuslik programm. Kui 1966. a. tehti rajoonis ühtekokku ehitus-montaažitöid 12 miljoni rubla eest ja anti käiku ligi 9000 ruutmeetrit elamispinda, siis mullu oli ehitus-montaažitööde maht 17,3 miljonit rubla ja kasutusele võeti 18 700 ruutmeetrit elamispinda. Mõningale edasiminekule vaatamata on ehitus praegu rajooni majanduse nõrgim lüli. Tänavuse aasta I poolel ei tulnud meie ehitajad oma ülesannetega toime. Ehkki täideti põhifondide ja tootmisvõimsuste ekspluatatsiooni andmise plaanid, jäädi võlgu elamuehituse alal (Rakvere ja Tapa MEK). Tööviljakuse edasist tõusu mõjutavad põhiliselt organisatsioonilis-tehnilised ja tööjõu probleemid. Tööviljakuse tõstmiseks ehitustegevuses on tähtis parandada tööde kvaliteeti ja likvideerida praak. Sageli võib täheldada ka ebaperemehelikku suhtumist ehitusmaterjalidesse. Kaugeltki kõikjal pole veel sisse seatud tõhusat kontrolli sotsialistliku omandi kaitseks. On tarvis rakendada kõige karmimaid abinõusid raiskamise ja kadude vastu.

10 aastat tagasi

Puuduv dokument jätab meremehe laeva

Kunda sadamas on alates 26. veebruarist juhtunud üheksal korral, et meremees laevalt maha tulla ei tohi, sest tal ei ole Schengeni viisat. Kunda kordoni juht Illar Heinsalu rääkis, et probleem sai alguse tänavu 26. veebruarist. Siis astus Venemaa föderatsioon välja rahvusvahelisest tööorganisatsioonist ILO. Kuulumine nimetatud organisatsiooni aga on üks võimalustest Eestis maale tulekuks. “Probleemid ongi põhiliselt Venemaa kodanikest meremeestega,” ütles Heinsalu, kelle sõnul annab maale tuleku õiguse ka Schengeni viisa. Kunda kordoni juhtivpiiriametnik Mare Jõesaar ütles, et ega keeld inimestele ei meeldi. “Ei saa isegi poodi minna,” tõi ta näite olude sunnil laeva jäetud meremeeste hädadest. Jõesaare sõnul sõltub palju sellest, kui põhjalikult on inimesi eelnevalt informeeritud. Mõned merekarud on endale ettenägelikult Schengeni viisa hankinud. Kunda kordoni ülem Illar Heinsalu kinnitas, et erandkorras antakse lühiajaline Schengeni viisa neile mere-

meestele, kes transiidi korras mõne teise laeva või transpordivahendiga koju või teisele laevale tööle lähevad. Heinsalu meenutas juhtumit, mil üks meremees seilas puudulike dokumentide tõttu kogu aasta merel, ei saanud kuskil maale. Laeva kapten kartnud juba, et alluv end kurvastusest surnuks joob. Lõpuks leiti lahendus: neutraalvetes pandi mees teise laeva peale, mis Venemaale suundus - pääses vähemalt koju.

Seotud lood
30.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto