Repliik: kuhu jäi aasta koduõpetaja?

Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Eestimaa õppis ja tänas. Eelmisel nädalal tunnustati parimaid õpetajaid. Nende igapäevatöö on sama eriline ja vägev kui tähtis ja keeruline. Riigis oli aasta haridusteo üks nominente laste igapäevane õpetamine eriolukorra tingimustes. Õppetunnid olid erilised kõigile: kooli- ja koduperele.

Sel eriskummalisel aastal on mu meelest tiitlite reast puudu üks oluline. Aasta koduõpetaja. Kui riigi tasemel oleks tublimatest tublimate leidmine keeruline, siis võinuks maakonnas väärt lastevanemad välja sõeluda.

Võimalik, et nende seas oleks olnud tubli, kes “aitas” ise kõik ülesanded õigesti ära lahendada. Aga kindlasti oleks väärinud esile tõstmist vanem, kes oli oma lastele toeks, kes koduõppe ajal püüdis aidata trobikonnal järeltulijatel ühe arvutiga koolitööd ära teha. Ema-isa, kes jäi sel kurikuulsal kevadel kodus ellu igapäevasel tallermaal: e-kool, köök ja koolitunnid. Enda töö nagunii.