Liigsest desinfitseerimisest on rohkem kahju kui kasu

Me ei tea veel, milline võib olla kätele mõeldud desinfitseerivate vahendite pikaaegse kasutamise mõju, kuid mikroorganisme hävitades hävitame oma kätel ka häid mikroorganisme. FOTO: Margus Ansu

Viimastel kuudel oleme COVID-19-st hoidumiseks desinfitseerinud rohkem kui tavaliselt nii oma käsi kui ka koduseid pindu, desinfitseerimisvahendi lõhna on rohkem tunda ka ühiskondlikes ruumides. Koristusvaldkonna ekspert Helge Alt rõhutab aga, et ilma korraliku puhastamiseta pole desinfitseerimisest kasu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koristusvaldkonna professionaal, Puhastusekspert OÜ juhataja Helge Alt tõmbab koroonaviiruse puhul paralleeli kooleraga. Ta vaatas hiljuti filmi “Tesla”, mis räägib leiutaja Nikola Teslast, kes suutis näiteks 19. sajandi lõpus põhimõtteliselt ära kirjeldada mobiilsidevõrgu.

Seal filmis on lõik, kus Tesla läks restorani. Parajasti oli koolerapuhang ja ta lasi iga noa ja kahvli pühkimiseks tuua eraldi salvräti. Ühel hetkel teadlane ütles, et inimesed on ikka kummalised, nad lähevad tänavale ja põletavad puid lootuses, et siis saavad kurjade vaimudega hästi läbi ja pääsevad koolerast, ning samas joovad saastunud vett ja ei oska puhtust hoida.

28.10.2020 30.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto