Juhtkiri: taskusse jääv raha

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Üks Virumaa Teatajale lähedalseisev isik heitles hiljaaegu hambavaluga. Helistas hädas inimene läbi kõik Rakvere hambatohtrid, abi ei mingisugust. Tule kuu aja pärast. Helistas maakonna muudes paikades töötavatele stomatoloogidele, vastus sama. Viimaks sai abi ikka sealt, kust suurem osa Põhja-Eesti maapiirkondade elanikest – Tallinnast.

Maal elada on tore, aga siis, kui järsku romantika läbi saab ja kiiresti abi vaja, peab olema auto, millel paak kütust täis ja rehvid vahetatud, et tsivilisatsiooni poole kihutama hakata. Õnneks sünnitusabi Rakvere haiglas veel pakutakse, kuid paljudes piirkondades on seegi elementaarne terviseteenus juba luksuseks muutunud. Maainimene peab sööma kanasõnnikul kasvanud juurikaid ning olema terve kui purikas, muud moodi ellu ei jää.

Aga kui sa pole seesugune purikas, et omale ise toidu jaksad kasvatada ning arstiabi peaaegu mitte üldse ei vaja, siis on soodsam elada suuremas linnas, näiteks Tallinnas või Tartus. Nii on paljud Lääne-Virumaa inimesed ka otsustanud, nagu varasematel aastatel nii ka mullu. Ja hukka ei saa neid selle otsuse pärast mõista, sest lisaks teenustele on suurtes linnades töökohti rohkem saada.