Eesti tuuleenergia klastri liikmetele oli möödunud aasta töine ning Virumaal ja virulastel tähtis koht meie ettevõtmistes. Käisime palju koos ja arutasime, kuidas klastrisse kuuluvad Eesti ettevõtted saaksid tuuleenergia kiiresti arenevas sektoris edukamalt kaasa lüüa.
Et meretuuleenergia on alles selles arenemisjärgus, kus maailmaturul tegijad pole välja kujunenud, siis on nimetatud ettevõtlusvaldkonnas jala ukse vahele saamine lihtsam.
Üks meie klastri liige – Balti Laevaremonditehase (BLRT) kontsern oma ettevõtetega – on selle hea näide. BLRT Marketex teatas hiljuti, et sõlmis lepingu nelja 19,5meetrise tuulepargikatamaraani ehitamiseks. See on tubli saavutus. Kui maismaa tuuleparkide puhul kulub transpordile ja logistikale 10–15% kogu projekti maksumusest, siis meres paiknevate tuuleelektrijaamade rajamisel on see number suurusjärgus 40%. Seega on meretuulikud huvipakkuvad ka teistele sektoritele.
Teine oluline teema on elektrienergia väiketootmine ja nõudlus selle toodangu järele. Ajal, mil elektrihinnad tõusevad ning tormide ajal üleriigiline elektrivarustus tihti alt veab, on inimestel suurenenud huvi ise elektrit toota. Samas ei ole iseenese elektriga varustamine siiski nii lihtne, kui tundub, ning ei piisa ainult väiketuuliku ostmisest. Teema on palju komplekssem.
Seepärast selgitasime eelmisel aastal välja kitsaskohad väiketuulikute levikul ning tutvusime teiste maade väiketuulikute paigaldamise ja toetussüsteemide kogemusega (raporti näol). Kutsusime kokku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Jaotusvõrgu, TTÜ ja ettevõtete esindajad ning arutasime, kuidas väiketuulikuid lihtsustatud korras võrku liita. See töö jätkub ka alanud aastal ja praegu on MKMis ettevalmistamisel võrgueeskirja muudatus.
Kui rääkida konkreetselt Virumaast, siis 2011. aastal valmis seal uus Aseriaru tuulepark. See koosneb kaheksast 3 MW WinWindi tuulikust, mida opereerib Nelja Energia OÜ. Ehitati 17 Enerconi tuulikuga 39 MW Narva tuulepark, mis on rajatud tuhaväljale ning seega unikaalne kogu maailmas. Loodetavasti leiavad teisedki tuhaväljad samalaadset kasutust. Praegu on Lääne-Virumaal ehitamisel ka kolme tuulikuga Kunda tuulepark.
Eelmine aasta oli tuuleenergia tootmises eriline veel selle poolest, et Eestis alustasid aktiivselt tööd mitmed mittetulundusühingud, kes toetavad kohalikke projekte ning saavad rahalised vahendid selleks tuuleelektri müügist. Ka Viru-Nigulas on kohaliku omavalitsuse ja Viru-Nigula tuulepargi omaniku vahel selline kokkulepe loodud, et osa tuludest läheb kohalike projektide toetuseks.
Eelmisel aastal toetati näiteks Viru-Nigula valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projekti ettevalmistamist ning vahetati majade aknad paljudel kohalikel elanikel, kelle kodud asuvad tuulepargi läheduses. Kui kuhugi tuulepark ehitatakse, siis ollakse selle kandi inimestega seotud aastakümneteks ning Viru-Nigula vallas tekkinud kohaliku elu parendamise projektid on heaks näiteks tekkinud koostööst.