WHO prognooside kohaselt kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka.
Umbes 14 protsendil noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängijast, telefonist ja/või arvutist muusika vms kuulajad, on tekkinud püsiv kuulmiskahjustus (Peng, 2007). Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioridele nende lapselapsed, teismelised, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui mõned kuulmislanguse põhjused ja tüübid, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav.
