Mis saab ehitustööde tallermaale sattunud Haljala kultuskivist?

Hellitlevalt ka Haljala kooli brändrahnuks nimetatud kultuskivi on jäänud kesk koolimaja ehituse tallermaad. Foto: Erakogu

Mõne aja eest tekkis Haljala kooli vilistlaste Facebooki grupis ootamatu arutelu kaitsealuse lohukivi üle praeguseks lammutatud Haljala kooli ees. Uue koolimaja ehitustööde plaanimisjärgus oli arheoloogiline mälestis kahe silma vahele jäänud.

Nimelt kerkis grupis jagatud vanu fotosid uurides vilistlaste seas küsimus, miks see kivi nii paljudel piltidel otsekui läbivaks kaaslaseks on. On’s tegemist pigem juhusega – kivi otsas või ees oli lihtsalt hea poseerida – või on tegemist mingi tähendusliku looga? Kui lisaks sentimentaalsele väärtusele käib hellitlevalt ka Haljala kooli brändrahnuks kutsutu juurde mõni sügavam lugu, siis mis uue kooli ehitusplaani järgi kivi saatuseks saab?

Seadus ütleb, et kultuskivist viie meetri raadiuses tohib kaevetöid teha ainult käsitsi ja muinsuskaitse eritingimustel, vajaduse korral tuleb teha ehitusaegne projektimuudatus, mille peab omakorda muinsuskaitseametiga kooskõlastama.