1989 ⟩ Rahvamalevlastest saavad korrakaitsjad

Korrakaitseformeeringust eriti asja ei saanud, küll aga pisut hiljem loodud Kodukaitsest. Fotol kodukaitsjad Remniku õppekeskuses. FOTO: Toomas Volmer/Postimehe arhiiv

Tõotan olla mehine, õiglane ja inimlik, kaitsta kõikjal kaaskodanikke, nende huve, õigusi ja au.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seniste rahvamalevlaste, praeguses mõistes ehk abipolitseinike töö ümberkorraldamine algas 1989. aasta kevadel. Kavatseti luua ühiskondlikud korrakaitseüksused, aga ega neist elujõulist organisatsiooni tekkinudki – uued arusaamad tulid nii kiiresti peale, et õige pea taassündis hoopis Kaitseliit ja Savisaare armeeks hüütud Kodukaitse.

Rahvamalev oli vormilt vabatahtlik, kuid sisult poolsunduslik organisatsioon, mille põhiline tegevus seisnes koos miilitsaga tänavatel patrullimises. Rahvamalevlase ainus “relv” oli punane käeside ja rühma peale – aga patrulliti alati kolme-neljaliikmeliste rühmadena – vist ka üks vile. Rahvamalevas patrullis käimise eest võis saada lisapuhkusepäevi, aga kaasaegsete mälestuste põhjal oli see rohkem seltskondlik õhtune jalutuskäik heade tuttavate seltsis.

02.06.2021 04.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto