Galerii ⟩ Politsei- ja päästekooli kadetid said karmi kogemuse

Palja ülakehaga tätoveeritud Aivo laadis täna ennelõunal püstolit. "Lasen kõike, mis liigub – ja kui ei liiguta, siis liigutan labidaga ise ja lasen edasi," sõnas ta.

Aivo oli täna sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljakul korraldatud tulevaste päästjate ja päästemeeskonna juhtide lõpuharjutustel meesteotsingul rikka lese pulmateemalise stiilipeo üks külalisi. Jahimehena oli tal peol ka relv kaasas ja naistele mulje avaldamiseks paugutas ta sellest. Ehmunud naised aga panid kiljuma, mis purupurjus Aivole ei meeldinud. "Ma ei taju enam ümbrust, kohati on tunne, et olen jahil," kirjeldas ta rollijoonist. Aivo teeb lasud ka kiljuvate joomakaaslaste pihta, hiljem võtab sihikule naabrite välja kutsutud politseinikud.

Politseinikud teavad aga, et väljakutse põhjuseks on noakangelane. Väljas olevatelt noortelt, kes neid sihikindlalt peole kutsuvad, üritavadki mundrikandjad noaga seonduvale vastuseid saada. Kuni kõlavad püstolilasud. Ehtsad.

Stiilipeo korraldanud daami, joomakaaslaste kõnepruugis musta leske mänginud Jane rääkis, et saab prallel puhkenud tulevahetuses õlga läbiva kuulihaava. Veel mängis ta lõpuharjutusel naist, kes hüppab põleva maja teiselt korruselt alla ja saab muude vigastuste kõrval reiearteri vigastuse. Siin peavad abistajad kiiresti tegutsema. Janele, kes on õppustel kannatanut mänginud kuus-seitse aastat, ei meenunud, et keegi oleks tema arterivigastuse puhul esmaabi andes midagi valesti teinud või kunstverest heitunud.

Aga tagasi stiilipeo juurde, kus kõige kandvam roll oli Kristol. Tema oli stsenaariumi järgi mingitel põhustel seltskonnast mõnda aega ära ja tagasi tulles nägi politseinikuid kaaslaste kallal askeldamas. Klassikaline olukord, kus korravalvureid võidakse rünnata selja tagant ehk tagalast.

Eile juhtus nii, et ootamatult politseinikele kallale karanud Kristo maadles lõpuks viie mundrikandjaga, kes ei saanud teda kuidagi maha murtud. Olukord lahenes, kui kolleegidele appi tõtanud kuues politseinik komistas ja kukkus maadlejatele otsa, mispeale kõik maha kukkusid. Kallaletungija kinnipidamiseks polnud rohkem vaja. Täna aga läks Kristo veel rohkem hoogu ja võttis rüseluse käigus ühelt ettevaatamatult politseinikult teenistuspüstoli käest. Ja sai teiselt mundrikandjalt kuuli jalga. Risto oleks edasigi maadelnud, kui harjutust jälginud vaatleja poleks talle kuulihaava meelde tuletanud.

Aga tulevased politseinikud ei pidanud maadlema ainult meestega. Naisedki olid kärarikkalt kohe jaol. Neile tundus, et politsei kutsus kiirabi kohale liiga hilja, mis tekkinud rüseluses oli ju igati mõistetav.

Aga sellega polnud veel lugu lõppenud, sest peo käigus oli puhkenud tulekahju ja osa sotsiaalmaja elanikke olid jäänud suitsulõksu. See oli harjutus tulevastele päästjatele, keda teise korruse akendel valjult appi kutsuti. Üks neiu oli aga rõdul, ja kui korterist tulevad suitsupahvakud lubasid veidi hinge tõmmata, siis kasutas ta neid ära päästjatele etteheidete tegemiseks. Et pritsimehed on tema meelest liiga aeglased.

Vaatluse järgi sai harjutusel haavata kaks politseinikku, üks hukkus. Hukkunud politseinik viidi politseiauto kõrvale. Ja isegi seal võivad varitseda ohud. Piirivalvurimundris mees õpetas politseikadetti, et maas lamavalt kolleegilt tuleb teenistusrelv ära võtta, sest iial ei või teada, kes mööda jookseb ja ise seda teeb.

Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor Häli Allas sõnas, et lõpuharjutus "Sireen" ehk kadettide keeli lõpusõda on võimalus nii päästja kui ka päästemeeskonna juhi eriala lõpetajal turvalises keskkonnas oma teadmised ja oskused proovile panna olukordades, millega nad oma tulevasel töökohal tõenäoliselt kokku puutuvad.

Kahel päeval toimunud päästeharjutusel osales ligi 40 tulevast päästjat, 20 meeskonnavanemat, 50 politseiametnikku ja kaks värskelt kooli lõpetanud kiirabibrigaadi. Kombineeritud harjutuste eesmärk on õpilaste praktiliste oskuste kinnistamine ja kontroll ning võimalikult tegelikkuselähedase pildi kujundamine igapäevasest tööst ja tegevusest. Lõpuharjutuse eesmärgiks on anda sisekaitseakadeemia õppuritele võimalus näidata oma oskusi päästesündmuste lahendamisel. Harjutada koostööd politsei ja kiirabiga.

Lõpuharjutustel osalesid sel korral lisaks päästekolledži õppuritele politsei- ja piirivalvekolledži õppurid ja Tartu kiirabi. Päästekolledži lõpuharjutus "Sireen" toimub harjutusväljakul alates aastast 1999.