Lasteaedade hoolekogud tegid linnavalitsusele ettepaneku suunata lasteaiakoha osalustasu nende asutuste remondifondi, sest lasteaiad on väga kehvas seisus.
Lasteaiad on Pärnus halvas seisus
3. veebruar 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsus tõstis alanud aastast lasteaiakoha osalustasu iga lapse pealt 8.34 euro võrra, see toob linnakassasse aastas juurde 184 530 eurot.
Ent selle ettepaneku lükkas linnapea Toomas Kivimägi kolmapäeval toimunud linnavalitsuse liikmete ja lasteaedade hoolekogude kohtumisel viisakalt, kuid veenvalt tagasi. Taandades küsimuse valikule, kas tõsta lasteaiatöötajate palkasid või teha parandustöid.
Prioriteedid on teised
“Oleme seisukohal, et sisu on kordades tähtsam kui vorm, ja kuivõrd Pärnu linna lasteaiaõpetajate töö lastega on väga heal tasemel, oli linnavalitsuse seisukoht taastada osaliselt lasteaiaõpetajate palkasid juba käesoleva aasta algusest,” rääkis Kivimägi.
Lasteaiaõpetajate palkade osaline taastamine neelab 89 000 eurot 493 000 eurost, mis linnaeelarvest tänavu täiendavalt lasteaedade tegevusse panustatud. Peale selle kulub 132 000 eurot 32 uue koha loomiseks lasteaias Trall, 110 000 eurot 42 uue koha loomiseks Hansagümnaasiumi väikesesse majja ning 162 000 eurot uute kohtade loomisega kaasnevate personali- ja majanduskulude katmiseks.
Ehk siis linnavalitsuse prioriteediks alushariduse valdkonnas on uute sõimekohtade loomine, mitte olemasolevate lasteaedade olukorra parandamine. Remondiraha jagub vaid hädapäraste avariiolukordade likvideerimiseks ning tervise- ja päästeameti ettekirjutuste täitmiseks.
Ent kas pole uute kohtade loomine mõneti ebaõiglane nende lastevanemate suhtes, kelle jaoks lasteaiamaks tõusis küll kolmandiku võrra, ent teenuse kvaliteedis see ei kajastu?
Kompromissile ei jõutud
Lasteaedade hoolekogude ühispöördumise eestvedaja, Mai lasteaia hoolekogu esimees Marje Vaar nentis, et soovitud tulemuseni linnavalitsuse ja hoolekogude kohtumisel paraku ei jõutud. Ei saadudki jõuda, sest tegelikult oli kohtumise hetkeks kõik juba otsustatud ja eelarve koostatud.
Linnavalitsuse jutt aastal 2014 avanevatest Euroopa tõukefondidest, millest on ette nähtud summad linna lasteaedade korda tegemiseks, ei paku just palju lohutust neile, kes praegu lasteaiamaksu tasuvad. “Praeguste laste olukorda see ei paranda,” sõnas Vaar.
Samal ajal pidi Vaar nentima, et Kivimägi argumendid raha kokkuhoidmise ja linna laenukoormuse vähendamise vajadusest olid väga veenvad. “Me ju saame aru, et olukord ei ole väga roosiline,” sõnas Vaar, kes on linnapeaga selles mõttes ühel meelel, et sisu on olulisem kui vorm.
Ometi hellitasid hoolekogude juhid lootust, et ehk jõuab vorm järele ja lapsed ei pea magama enam paarkümmend aasta vanades vedruvoodites, taluma lekkivatest torudest imbuvat haisu ja muid ehmatavaid ebameeldivusi, mida hoolekogud märkasid ja kirja panid.