Vaikuse vallamaja ehk Kuidas meie inimesed tegelikult elavad

, Rakvere Raibe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Raibe tegi ülevaate sellest, kuidas on teenused kättesaadavad meie maapiirkondades, ja ilmnes, et valitsuse poliitika maaelu välja suretada on kenasti vilja kandmas.
Rakvere Raibe tegi ülevaate sellest, kuidas on teenused kättesaadavad meie maapiirkondades, ja ilmnes, et valitsuse poliitika maaelu välja suretada on kenasti vilja kandmas. Foto: Rakvere Raibe

Rakvere Raibe tegi ülevaate sellest, kuidas on teenused kättesaadavad meie maapiirkondades, ja ilmnes, et valitsuse poliitika maaelu välja suretada on kenasti vilja kandmas.

Tõe huvides lisagem, et valitsusega tuleb selles osas ilusasti kaasa ka erasektor, ning nii võime tõdeda, et vaikus võtab maal maad: riburada pidi on suletud koole, lasteaedu ja koos sellega on elu üha vaiksemaks jäänud, suletakse ka postkontoreid, pangakontoreid ja muud.

Meie uuriv toimetus leidis väga nutika lahenduse aga Kolkakülast, mida pakume heameelega eeskujuks ka teistele küladele.

Diktofoni ees on Kolkaküla külavanem Kolka Jaan.


Nii, oleme siin diktofoni ja märkmikuga tuulisel teeristil otse teie küla bensiinijaama ees. Näeme siin päris mitut inimest toimetamas. Mis siin toimub?

Kohe räägin lähemalt, aga läheme sissepoole, mis me siin nelja tuule käes lobiseme. Viimaks saame veel külma, aga seda ei tahaks – perearst on täna Soomes.


Ah soo, läheme pealegi ja vaatame, mis need bensuhinnad siis siin teevad.

Ega tegelikult ben­siini meil keegi osta ei jaksagi, ainult üks kohalik ettevõtja käib vahel ja muidugi ka vallaautodele saab niristada, aga meil on tanklas ka muid asutusi.


Ohoo, milliseid teenuseid teil siis siin pakutakse?

Nagu te juba uksel näete, asub siin meil kauplus, kust inimene saab oma igapäevase leiva-saia-piima, noh, ka napsupudeli võib siit osta, teinekord läheb sedagi maainimesel vaja …


Jajaa, ega kõik seda ise tänapäeval ajada oskagi …

Edasi näeme perearsti kabinetti, kuid täna on doktoripreili soome keele kursustel, nagu ma juba mainisin.


Te ütlesite, et on Soomes.

Nojah, vahet pole. Siis on meil siin pangakontor, tellerit poole, aga tanklaoperaator võib teie sularaha vastu võtta ja saadab siis postiga maakonnakeskusesse edasi. Pangaautomaati pole meil vaja, suuri sissetulekuid ka pole. See pangakontor on ju ka ainult selle ühe ettevõtja jaoks rohkem.


Jälle see saladuslik ettevõtja, kes ta õieti on?

Kui te nüüd niimoodi küsite, siis ega mina ka tea. Sõidab siin mersuga ringi, tähtis nägu peas, raha tal on, mõni käib tal tööl ka, aga mida seal tehakse … kes seda oskab öelda. Aga vaatame tankla ruumides edasi. Siin nurgas on meil lasteaed. Praegu on kohal neli last, tavaliselt on kaks, ma ei tea, need ülejäänud kaks on vist kooli omad. Meil on siin algkool ka. Täna õppetööd ei toimu, sest õpetaja läks ka soome keele kursustele.


Põnev-põnev, mis teil seal õlleriiulite taga asub?

Seal on raamatukogunurk ja lugemissaal.


Mis raamatuid siis enim küsitakse?

Põhiliselt muidugi soome keele õpikuid, aga hästi läheb ka uudisteos “Kuidas metsas ellu jääda”. Praegu on sellele teosele pooleaastane järjekord. Näiteks “Hamlet” hästi ei lähe, kuigi neid on meil mitu tükki. Inimesed tahavad ikka midagi hingele. Raskel ajal sobib isegi Mihkel Raud, seal on sellist mahlakat kõnepruuki, on selline maalähedane.


Oleme nüüd siin ringi peale teinud, kas midagi jäi kahe silma vahele?

No meil on siin ka kultuurikeskus – see kõik kokku ongi. Et kui kool läbi ja pank kinni ning raamatukogus ka enam inimesi ei ole, siis saab siin erinevatel nädalapäevadel tegeleda huvitegevusega.

Esmaspäeval koguneb memmede tantsuansambel Proteesid, teisipäeval on meil käsitööringi kord, kolmapäeviti näidatakse televiisorist kino, ­neljapäeval harjutab kohalik estraaditrupp Naer Teeb Rinnus Valu, reedel on noorteansambli Pointless kord ja laupäeval saab tantsuõhtule tulla, seal siis võetakse nädala jooksul õpitu ­kokku. Pühapäeval on meil puhkepäev.


Kena on! Rõõm näha, et maarahvas oskab elada isegi siis, kui elu justkui polegi. Aga enne, kui ma lähen, kas saaksin võtta paagi täis?

Tundub, et bensiin on otsas. Peate ülehomseni ootama, siis lubati juurde tuua.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles