Tapa on vabariigi teiste linnade hulgas üks keskmisi. Probleemid, mis seisavad Tapa ees, on aga küllaltki vastutusrikkad ja suured. Teame väga hästi, et nõukogude töö edukus sõltub suurel määral rahva valitud saadikutest, nende oskusest näha teid puuduste kõrvaldamiseks ja samuti korraldada tööd oma võimupiirkonnas. Alati ei olene aga kõik kohapealsetest inimestest. Aastaid on taotletud, et Tapa saaks viadukti ja uue kino, aga seni on need sinnapaika jäänud. Kui teostub 6. juuli “Rahva Hääles” avaldatud Balti Raudtee Eesti Raudteekonna ülema, Eesti NSV ülemnõukogu saadiku sm. Kotovi lubadus rajada uued viaduktid Tallinna (Järvevana teel), Jõhvi ja Tapale, on see probleem lahendatud. Sel viisaastakul saame ka sauna. Nägusama ja kaunima, kui lootsime. Meie linna paljud noored ei tea pärast 8-klassilise kooli lõpetamist, mis edasi teha. Tapal ei ole tehnikumi ega selle kaugõppeosakonda. Viimast oleks aga meie linna väga vaja. Tihti nurisetakse, et Tapa on räpane. Nurisejate hulgas on küllalt neidki, kes ise korrast ei hooli. Kui igaüks meist peaks puhtust, oleks terve linn nägusam. See ei ole ju raske! Muret teeb ka linna kanalisatsiooni seisukord, mis on toonud kaasa ägedaid haigestumisi sooltehaigustesse. Kui varasematel aastatel rajasid majavalitsused kaks laste mänguparki, siis nüüd on need unarusse jäetud. Need tuleb kiiresti korda seada. Tapa Lastemuusikakool on äärmiselt halvas seisukorras.
