Ilmar Paal: “Loodame, et teadlikkus aitab kaasa metsade majandamise ees kartuse vähenemisele”

Piret Saul-Gorodilov
Copy
Ilmar Paal (paremal), kes vastutab RMK-s metsa istutamise eest, tunnistas, et omavahel on ütlemisi ka metsalangetajatega, aga probleemid saavad mõttevahetuse käigus alati lahendatud.
Ilmar Paal (paremal), kes vastutab RMK-s metsa istutamise eest, tunnistas, et omavahel on ütlemisi ka metsalangetajatega, aga probleemid saavad mõttevahetuse käigus alati lahendatud. Foto: Marianne Loorents

Ilmar Paal on põhimõtteliselt kogu oma tööelu tegelenud metsakasvatusega. Riigimetsa majandamise keskuse kirde piirkonna metsakasvatusjuht on veendunud, et hoolimata praegu käivast hädaldamisest sõidab metsanduse rong ikkagi edasi ja õiges suunas.

Ilmar Paali on koolitatud nii, et puu peab olema terve ja tugev, siis ta kasvab ja on Eestis kiiresti taastuv loodusvara. Kui puu jätta maha sitika ja seene jaoks mädanema, siis on see vägev küll bioloogi silmis, aga metsakasvataja rahul ei ole – sellisel juhul ei ole eesmärgiks terve metsa kasvatamine. Metsakasvataja mõtleb ette 100 aastat ja täna otsustab, et istutab mändi, selleks et palki saada. Kui eesmärk oleks midagi muud, siis ei istutataks seda ega hooldataks nii kaua. Jutu järgi on kõik mures metsa vanuse pärast, samas ei lasta metsakasvatajal teha metsa vanuse tõstmiseks vajalikke töid.

Metsakaitsjad teevad viimasel ajal riigimetsa majandamise keskusele (RMK) raiemahtude pärast palju etteheiteid. Nende selja taga tunduvad olevat kõrgelt haritud head sõnaseadjad, kes oskavad väga peenelt kõike põhjendada. Pahatihti on vastas karused metsamehed, kes ütlevad otse ja ilustamata asja välja ja aitavad kuvandile “paha metsamees” tahtmatult kaasa. Ühepoolsete meediakajastuste pärast on metsamajandajad ettevaatlikud, kuid Ilmar Paal oli nõus rääkima endast ja metsakasvatusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles