Nädala kaja: märksõnu valimistest

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Ain Liiva

Kahe nädala pärast on valimised. Aga valimised on tegelikult kestnud juba pikemat aega. Näiteks sotsiaalmeedias. Üks mu tuttav keskealine meesterahvas rääkis kord, et on oma lapsi õpetanud: kui tema hakkab raadiosse helistama, on see ilmselge märk, et asi on käest läinud, piinlikuks muutunud, ning lastel on vaba voli vanamees hooldekodusse paigutada. Praegu valimiste tõttu sotsiaalmeedias toimuv on samuti kohati päris piinlik.

Kui netikiusust ja ümbernurga ärapanemisest räägitakse koolilastele, õpetatakse neid märkama kiusu ekraani taga ja viibutatakse noomivalt näppu, siis sellekohaseid õpitubasid võiks tegelikult korraldada võimukoridorideski.

Kohati unustavad ka keskealised inimesed ära, et Facebook ei ole elu ja et internetis kirjutatu võrdub sisuliselt sellega, kui tänaval paljude inimeste silme all ja kõrvade ulatuses oma sõnumit röökida. Aga kas kõike, mida me kirjutame Facebookis, karjuksime tänaval avalikult? Vist mitte.