Vastlakuu teise nädala lõpus saab iga Rakvere kodanik rõõmustada, et senise Rockvere ja pungipealinna kõrval saab kodulinna nüüd veel ka metsapealinnaks nimetada. Uhke värk, millega mõni teine väikelinn silma paista ei saa.
Nädal kokku: Üks silm nutab, teine naerab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Au teevad meile ka mööda maad ja ilma laiali pudenenud läänevirulased, kes oma suurte tegudega kodumaakonnale sära heidavad.
Nii võime rõõmustada sumomaadleja Baruto ja ka ülikoolilinnas Tartus kultuuri edendava Urmas Lennuki üle. Vähem oluline ei ole aga ka Rakvere rahvaaias lume all talveund magav Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” meisterlik lava, mis aasta puitehitise konkursil parima fassaadi tiitli vääriliseks tunnistati.
Lava ise sellest muidugi suurt ei tea ega pea, tema ootab, et kultuuri- ja kultuursete inimeste kontsakesed seal tipiksid ja jälle teatrit tehtaks.
Nii et üks silm võib naeru pugistada küll. Teine kipub aga veekalkvel olema, sest vast valitud metsapealinna meeri Andres Jaadla ümber käiv kohtutrall ei taha lõppeda ja heidab halba varju kogu linnale ja selle muidu rõõmustada võivatele asukatele. Loodetavasti lõppeb ükskord aga seegi ja õiglus seatakse jalule.
Olgu lõplikud otsused kohtujõudude võimuses, ning et süüdlased oma karistuse aumehelikult vastu võtaksid. Kurikaela auväärsuse etaloniks ei saa pidada preili Galojani, kes vanglakaristusest kõrvale hiilides Eesti riigile näkku irvitab ja brittide juures mõnusalt kala ja chips’e nosib.
Tema seesugust käitumist võimaldavad seaduselüngad näivad valitsusehärradele aga üllatusena tulevat. Nõutult laiutatakse käsi ja ollakse jõuetud süüdimõistetud kurjategija ees, kes välisriigis Eesti kohtusüsteemi laimab ja rusikaga vehib.Tema sunniviisiline Eestisse toomine võivat võtta kuni aasta …
Võimalik, et lindprii staatus redutavale Galojanile isegi meeltmööda on, kuigi tema “aupaiste” (just nimelt jutumärkides) täies hiilguses lõõmata ei saa, sest rahva tähelepanu on suunatud ACTA lepingu allkirjastamisele ja sellega kaasnevale.
Nädalavahetusel kogunevad ACTA vastased Tallinnas ja Tartus, et näidata, mida rahvas säärasest lepingust arvab.
Aeg annab arutust ja üks on kindel – õige hõlma ei hakka keegi. Olgu selleks siis Jaadla, Galojan või skandaalne ACTA. Kuni kohtuveskid jahvatavad ja kogu jahust seda õiget välja sõeluvad, võivad metsapealinlased aga rahulikult suusatama minna, sest suusarajad on sisse sõidetud ja pisut leebuv pakane loob suurepärased võimalused talvemõnude nautimiseks. Kaugel see kevadki enam …