Nädala kaja: otsustusvabadusest

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Ain Liiva

Kõik algab otsusest. Kogu elu ja viis, kuidas seda elada. Õnn ja õnnetus, rõõm ja rõõmutus. Viimaks on otsuse taga kinni ka vaatenurga küsimus: kuidas paigutun mina maailma sellesse praegusesse olukorda?

Homme on valimispäev, mil oma valikuvabadust saavad kasutada kõik sobivasse vanusesse jõudnud Eesti inimesed. Loodetavasti on meid siiani toonud hetked olnud piisavad selleks, et otsustajaks ei saaks emotsioon. See paha tuju või trots, mis segab tajumast oma tegelikku vastutust, seda, et tegelikult oleneb küll kõik minust. Maailm algab siitsamast. Vaata maha, sinna, kus on sinu jalad. Sealt algab samm, maailm ja tulevik. Emotsiooni seal ei ole, on otsus see samm astuda.

Käisin hiljuti Draamateatris vaatamas Kertu Moppeli lavastatud “Mefistot”, mis kõneles paljuski valikutest, mille ees meiegi praegu seisame. Keda me teenime, mida me usume? Kas põhimõtte olemasolu annab õigustuse põhimõttele juba eos, olenemata sellest, kas inimene oma pimedas usus kedagi kahjustab või mitte? Kas tahtmine head teha võib viia inimese viimaks nii kaugele, et headuse maski taha peitudes saab temast koletis, kes reedab sõbrad ja hülgab tõekspidamised? Sest kõige tähtsam on ometigi teha head, eks ole?