Nädala lind ⟩ Siisike

Siisike oksal. Foto: Peep Veedla

Siisikesel on ilus nimi. Küllap teataksegi siisikest nime poolest hästi, linnu enda aga tunnevad vähesed looduses ära. On ju see suleline õige pisike ning enamasti tegutseb kõrgetes puuvõrades. Kõige parem on siisikesega tuttavaks saada juhul, kui ta hakkab külastama toidumaja meie koduaias. Minu aias ongi siisikesed igaaastased külalised.

Tegelikult on siisikesi lihtne ära tunda kõikjal, kus nad liiguvad, sest talveperioodil kohtame neid enamasti suurtes parvedes ja selliseid lõbusaid parvi on raske mitte märgata. Lõbusaid sellepärast, et just säärase mulje nad meile jätavad, kuna häälitsevad pidevalt lustakalt. Ning kui parv asukohta vahetab, tundub, nagu teeksid nad seda tantsiskledes. Kuna nende lend on lainjas, üles-alla kõikuv, jätabki parve liikumine mulje, et siisikestel on alati tantsu- ja laulupidu.

Siisikest siiski parimate laululindude hulka ei loeta. Tema laul on kestev ja väga kiiretempoline, ei mõju kuigi meloodilisena. Ometi võib ka siisike üllatada. Olen ise paar kevadet tagasi kuulnud siisikese suust täiesti meisterlikku ja kaunist laulupartiid ning seda esitas ta täiesti ebatüüpilises kohas – istudes elektriliini traadil minu koduõuel. Mõtlesin, et küllap on see tänulaul rikkalikult sihvkadega kaetud toidulaua eest, mida siisikesed olid usinalt kasutanud terve kevadtalvise perioodi ning sealsamas ka oma armumängud maha pidanud.