Kavandatav koolireform tekitab koalitsioonipartnerite vahel aina suuremaid erimeelsusi, mistõttu pole enam kindel, kas neljapäeval volikogus hääletusele pandav Tartu linna arengukava kogub piisavalt toetushääli.
Koolireform kruvib võimuliidus pingeid
14. veebruar 2012, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonipartnerite esimesed lahkhelid koolireformi pärast lõid välja paar nädalat tagasi, kui linna haridusosakond arutas reformikava avalikul väljapanekul saabunud parandusettepanekuid. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige ja IRLi Tartu piirkonna juht Peeter Laurson soovitas jätta Tamme gümnaasiumi täistsükliga kooliks. Haridusosakond ettepanekut ei toetanud.
Erimeelsused ilmnesid ka eelmisel nädalal, kui koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu jõudis komisjonidesse.
Rahanduskomisjoni koosolekul ei toetanud Reformierakonna koalitsioonipartneritest sellisel kujul koolireformi mitte keegi. IRLi liikmed Elmut Paavel ja Peeter Laurson olid selgelt vastu ning Kristjan Mugra ja Mihhail Lotman ei hääletanud. Samamoodi oli toetus pea olematu ka arengu- ja planeerimiskomisjonis.
«Mina isiklikult olen sellise kiire koolide lõhkumise vastu. Linnaametnikud räägivad, et teeme, nagu on Treffneri gümnaasium, aga kõikidesse koolidesse meil selliseid lapsi ei jagu. Seda pole mõtet eeskujuks tuua. Tartu 1. keskkool (Treffneri gümnaasium – toim) ei olnud kehvem kool ka vanasti. Samuti 5. keskkool (Tamme gümnaasium – toim), kust meil on tulnud kaks peaministrit ja mitmeid akadeemikuid,» põhjendas IRLi kuuluv linnavolikogu liige Elmut Paavel, miks ta koolireformi ei toeta.
Ajast ja arust maja
Paavel kritiseeris tuliselt linna plaani osta Tartu Ülikoolilt Nooruse tänaval asuv vana õppehoone ning paigutada sinna Tamme kooli gümnaasiumiosa.
«See hoone on ju ajast ja arust. Ülikoolile oli see üks kõige suuremate halduskuludega maja ja kui me tahame parandada gümnasistide õppimistingimusi, siis peaks selle maha lükkama ja ehitama täiesti uue hoone,» lausus ta.
Paaveli sõnul räägivad koolireformi kaitsjad uute koolimajade ehitamisest, aga samal ajal on paljud koolid tühjad.
«Härma koolis on õpilase kohta viis ruutmeetrit pinda, Raatuses ja Veerikul tervelt viisteist. Tehku need koolid nii korda, et lapsed tahaks sinna minna. Praegu kõik lagunevad, aga meie hakkame uusi koole ehitama,» lausus ta ning lisas, et paljud koolid on nõus minema kahe vahetuse peale.
Ka IRLi liige ja volikogu esimees Mihhail Lotman tunnistas, et nende parteis pole koolireformi suhtes üksmeelt. «Meil on eriarvamused. Mõned tahavad teha veel rohkem erandeid. Teised ütlevad, et erandeid ei tohi üldse olla,» selgitas ta ega soovinud oma arvamust enne välja öelda, kui nende fraktsioon on kujundanud ühise seisukoha.
«On võimalik, et IRL sellele arengukavale oma toetust ei anna. Kõik on võimalik, sest emotsioonid on üsna kõrgel,» lausus Lotman, kelle kinnitusel pole ka Reformierakonnas üksmeelt. IRLi fraktsioon koguneb küsimust arutama kolmapäeva õhtul.
Komisjonides koolivõrgu ümberkorraldamise kava tutvustamas käinud reformierakondlasest abilinnapea Tiia Teppan ütles, et kõige rohkem tekitas partnerites küsimusi rahaline pool ehk millised otsesed kulud tekivad koolivõrgu ümberkorraldamisega linnale.
«Praegu panemegi neid tabelisse,» ütles Teppan, kuid lisas, et koolihoonetes on vaja ruume ajakohastada nagunii ja see ei sõltu koolireformist.
Nooruse maja jääb välja
Eilehommikusel linnavalitsuse kabinetiistungil kerkis Teppani sõnul üles ka küsimus Nooruse tänava maja sobivusest Tamme gümnaasiumiks.
«Me ei väidagi seda, et see on ainuvõimalik koht. Kui leitakse lisaraha, siis võib-olla on ka teisi lahendusi. Tamme gümnaasium võib olla täiesti uues kohas täiesti uue hoonena,» selgitas Teppan ja kinnitas, et arengukavast jäetakse välja Tamme gümnaasiumi sidumine konkreetse objektiga ehk Nooruse tänava hoonega.
Kas arengukava ümber tekkinud erimeelsused võiksid panna ohtu koalitsiooni püsimise, ei julgenud Teppan kommenteerida. «Selle kohta ei oska ma midagi öelda. Tulemus selgub siis, kui volikogu on läbi, aga minule teadaolevalt IRL ikkagi toetab seda,» lausus ta.
Koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu läheb volikogus hääletusele linna arengukava osana sel neljapäeval.
Plaanitav koolivõrk
1. septembril 2015
Gümnaasiumid
• Hugo Treffneri gümnaasium
• Jaan Poska gümnaasium
• Descartes’i lütseumi, Kivilinna gümnaasiumi ja kommertsgümnaasiumi põhjal asutatav gümnaasium
• Tamme gümnaasiumi põhjal moodustuv gümnaasium
Põhikoolid
• Kesklinna kool
• Mart Reiniku kool
• Veeriku kool
• Descartes’i lütseumist moodustuv põhikool
• Forseliuse gümnaasiumist moodustuv põhikool
• Karlova gümnaasiumist moodustuv põhikool
• Kivilinna gümnaasiumist moodustuv põhikool
• Kommertsgümnaasiumist moodustuv põhikool
• Kunstigümnaasiumist moodustuv põhikool
• Raatuse gümnaasiumist moodustuv põhikool
• Tamme gümnaasiumi põhjal asutatav põhikool
• Vene lütseumist moodustuv põhikool
Põhikool ja gümnaasium koos
• Miina Härma gümnaasium
• Annelinna gümnaasium