1989 ⟩ Ühest klounist on linnale rohkem kasu kui tervest linnavalitsusest

Esiküljel oli kõik segamini: sisu­turundus, ametlikud teated, uudisnupud. Foto: Ain Liiva

Selline kõlav pealkiri ilmus Viru Sõnas 28. novembril 1989 ja autoriks oli hilisem tuntud sõumees ja meelelahutaja Samuel Golomb.

1989. aasta lõpus toimusid kohalikud valimised ja lõpuks ometi olid need ka sisuliselt vabad – kandideerida said ka mittekommunistid ning kandidaate oli rohkem kui volikogus kohti.

Tänapäevased meedia­spetsialistid hoiaksid 1989. aasta sügise Viru Sõnasid nähes ilmselt peast kinni. Käis üks pidev kandidaatide tutvustamine ja ülistamine ning tänapäevast jaotust – arvamusartiklid, kinni makstud sisuturundus, uudised – lehes ei eksisteerinud. Saadikud tutvustasid end nii, nagu oskasid. Kes sai esilehele, kes tagaküljele, ja ilmselt sõltus nende “asetus” ka peatoimetaja Jüri Peinari isiklikest sümpaatiatest. Siinkirjutajale teadaolevalt tol ajal selliste reklaamimaiguliste kirjutiste eest veel raha küsida ei taibatud, ja eks eesmärkki oli üllas – kommunistidest oli vaja lahti saada ning eesmärk pühendas abinõu.