Persoon: Aime Kinnep: Rakke jääb ikka südamesse

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aime Kinnep
Aime Kinnep Foto: Eva Klaas

Rakke Valla Hariduse Seltsi juhti Aime Kinnepit teavad kohalikud inimesed kui kunagist väga pikaajalist raamatu­kogujuhatajat ning kodulooliste raamatute koostajat.


Aime Kinnep on sündinud praeguses Väike-Maarja vallas Kurtna külas, lõpetanud Simuna põhikooli, seejärel õppinud kaks aastat Väike-Maarja keskkoolis. “Siis ostis ema Rakkesse maja ning viimase aasta õppisin Rakke keskkoolis,” meenutas Kinnep ning lisas, et tookord ei olnud harjunud keskkonnast äratulemine üldse lihtne ning sai pisaraidki valatud.
Praegu Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi raamatukogu juhataja ametit pidava naise elust on aga just suurem osa Rakkes möödunud.
“Minu esimeseks töökohaks oli 1966. aasta 1. oktoobrist praeguse Liigvalla raamatukogu. Kui Rakke raamatukogu juhataja Laine Kiigemägi asus tööle Rakke külanõukogu sekretärina, kutsuti mind Rakke raamatukogu juhatajaks,” meenutas Kinnep. Kokku töötas ta Rakke vallas raamatukogujuhatajana 41 aastat.
“Tehes südamelähedast tööd, püüdes ikka paremini teha ja tahtes pakkuda lugejatele uut ja kasulikku, et kõigi soovid saaksid täidetud, ei märkagi, kuidas aastad lähevad,” põhjendas ta ise ühe ameti pikka aega pidamist.


Tegelikult tahtis 1965. aastal keskkooli lõpetanud Aime Kinnep minna Tartu ülikooli inglise keelt õppima, kuid ei saanud katsetega sisse ning on tagantjärele mõelnud, et võib-olla andis toona natuke liiga kergesti alla, sest oleks võinud minna kaugõppesse või proovida õnne Tallinnas. Kuna töö raamatukogus meeldis, õppis ta Viljandi kultuuriharidustöö kooli nime kandvas õppeasutuses raamatukogundust.
Kinnep ise meenutas, et ta ei olnud algusest peale ehk päris traditsiooniline raamatukogutädi, talle meeldis ka täiesti vabast tahtest teha näitusi, korraldada üritusi ning igasuguseid uusi asju välja mõelda.
“Rakke vald otsustas liita kolm vallas tegutsevat raamatukogu üheks asutuseks ja ühendasutuse juhataja ametikohale kuulutati konkurss. Konkursi tingimustes eeldati sobivalt kandidaadilt kõrgharidust, minul on keskeriharidus, seega ei olnud ma sobiv antud ametikohale kandideerima. Viimane tööpäev Rakke raamatukogu juhatajana oli mul 31. detsembril 2007,” rääkis Aime Kinnep.


Pärast Rakke raamatukogust töölt lahkumist pidas ta mõne kuu pensionäripõlve ning otsustas seejärel kasutada juhust kolida suvepealinna Pärnusse, kus elab tema tütrepere.
“Peagi avanes võimalus kandideerida Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi raamatukogu juhatajaks ja konkursil osutusingi valituks. Selles ametis olen tänaseni, nüüdseks läheb juba neljas tööaasta.” Nõnda on naine kunagi valitud erialale truuks jäänud.
Aime Kinnepil on suur huvi koduloo vastu. Ta on koostanud mitu voldikut: Rakke valla, selle kultuuriloo ning hariduse seltsi kohta.
Samuti on Aime Kinnep kokku pannud raamatud “Faehlmann ja Rakke”, “90 aastat rahvahariduse seltsitegevust Rakkes”, “Rakke valla hariduse seltsi kümme tegevus­aas­tat”ja “Eduard Wiiralti noorusradadel”. Peagi on trükikotta minekuks valmis Rakke lubjatöösturi Karl Kadaka elu ja tööd käsitlev raamat, ning kui kõik läheb hästi, peaks see lugejateni jõudma Rakke valla 20. aastapäevaks, mida tähistatakse aprillis.


“Aastate jooksul kogunes märkmeid ja materjale Rakke ja selle ümbruskonna kohta. Raamatukogus koostasin kodulookartoteeki. Hiljem seltsi muuseumis oleva materjaliga tutvudes tekkis soov tuua avalikkuse ette kõik see, mis kodukohaga seotud tuntud inimeste kohta muuseumis leidub. Minu eesmärk oli näidata, et Rakke on enamat kui väike töölisasula,” rääkis Aime Kinnep. Ta on hankinud materjale ka arhiividest. “Kõige enam kulub aega materjali kokkuseadmiseks ja ülelugemiseks. Ei taha kunagi eksida faktide ja sündmuste kirjapanekul,” lausus ta.
Kinnepi sõnul on ta tahtnud teha midagi selleks, et Rakket ei tuntaks vaid kui lubjatehase asupaika, kus tootmisega on paratamatult kaasnenud ka probleemid tolmuga. “Rakke kandis on ikkagi väga tõsine “kultuurikiht”,” märkis ta.
Aime Kinnepi algatusel on tähistatud ka kultuuriinimeste sünni- ja elupaiku.
“Minu algatusel tähistati mälestustahvlitega zooloog Heinrich Riikoja ja tema õe, lastekirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa sünnikoht,” meenutas Kinnep. Tema sõnutsi ei saanud ju jätta tähistamata nende 90. ja 100. sünniaastapäeva.
“Raamatukogu vahetus läheduses asub endise Kalmu poe vundament, mille asukohta sai paigutatud mälestuskivi selles poes viis aastat töötanud näitekirjanik Hugo Raudsepale 1983. aastal tema sajandal sünniaastapäeval,” lisas Aime Kinnep.

Kuigi Aime Kinnep elab praegu Pärnus, käib ta Rakkes sageli. Ta on endiselt Rakke haridusseltsi eestvedaja.
Rakke haridusselts taasasutati 1996. aastal, Aime Kinnep on olnud seltsi liige sellest ajast peale. Seltsi juhatuse esimees ning eestvedaja sai temast kolm aastat hiljem. 2000. aastal moodustas selts muuseuminõukogu ja Helmut Joonuksi loodud Rakke koolimuuseumist sai Rakke Valla Hariduse Seltsi muuseum.
“Seltsis korraldame loenguid, ekskursioone, teemapäevi. Jõudumööda juhendan seltsi näitetruppi, kavatseme osaleda maakonna näitemängupäeval sellelgi aastal,” rääkis Kinnep. Lisaks näitetrupi juhendamisele lööb ta lavastustes ka ise kaasa.
Etlemine on meeldinud Aime Kinnepile lapsest peale.
“Kooli ajal olin luuletuste ettekandja. Esimest korda mängisin laval pärast keskkooli lõpetamist 20aastasena Rakke lubjatehase näiteringis, näidendiks oli vist “Vanaema kaelakee”,” meenutas Kinnep.
Naise sõnul on ta ikkagi kodukoha patrioot ning seetõttu ei luba süda, et seltsi tegevus hääbuks.
Rakkes on ka tema kodumaja ning osa suvepuhkusest ning nii mõnedki nädalalalõpud veedab ta seal. “Mulle meeldib aiatöö, samuti toalillede kasvatamine, eriti sümpatiseerivad kaktused,” jutustas Kinnep. Toalilled on leidnud koha Pärnu korteris, kuid Rakkes toimetab ta meelsasti aias, on peenramaagi.
Lähiajal naine Rakkesse päriselt tagasi tulle ei kavatse, kuid tulevikus, mine tea. “Olen ikkagi varsti 66aastane juba,” jättis ta otsad lahti.
Aime Kinnep on praegu juba vanaema staatuses ning ütles, et igavust ei ole aega tunda ka Pärnus. Lisaks tööle ja hobidele tegeleb ta meeleldi peagi kaheaastaseks saava tütrepoja Henrikuga.

Kollektsioneerimine on põnev hobi

Aime Kinnep tegeleb mitmesuguste asjade, nagu kalendrite, pastapliiatsite, miniraamatute, aabitsate ning kruuside kogumisega.“On kujunenud nii, et kogumise meelisobjektideks on kõik sellised asjad, mis minu erialaga seostuvad,” ütles Kinnep.
Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis pani ta üle-eelmise aasta lõpus välja seinakalendrite näituse, mis pälvis päris laia tähelepanu, sealhulgas ajakirjanduse oma. Väljapanekul “Armasta oma aega” sai uudistada enam kui kahtsadat kalendrit. Pastapliiatseid on naise kogus üle üheksasaja.
“Pisut teistmoodi huvi on kruuside kogumine. Iga-aastastel maaraamatukogude suveseminaridel käies külastasime alati erinevaid Eestimaa paiku ja võimalusel ostsin kaasa antud paigaga seotud kruusi. Nii see kollektsioon alguse sai. Tänaseks on täiendust tulnud ka erikujuliste ja eri riikidest pärit kruuside näol,” rääkis Aime Kinnep.

Aime Kinnep


Sündinud 22. augustil 1946. aastal Kurtna külas, praeguses Väike-Maarja vallas.
Lõpetanud Rakke keskkooli ja Viljandi kultuurharidustöö kooli raamatukogunduse erialal.
Omandanud uusi teadmisi ka hilisemas eas. Näiteks läbis ta 2004. aastal giidide kursuse Juhan Kunderi Seltsi rahvakoolis ning 2007. aastal harrastusteatrite lavastajate algkursuse rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuses.
Raamatukogudes töötanud alates 1966. aastast tänaseni, välja arvatud mõni kuu, mil pidas pensionäripõlve.
Aime Kinnep on Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige ning Rakke Valla Hariduse Seltsi eestvedaja.
Aime Kinnepil on 39aastane poeg ning 28aastane tütar, ta on 2aastase tütrepoja vanaema.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles