Ema ja tütar – kahe peale neerud ja ühine võit harvikhaiguse üle

Ema ja tütar peale neerusiirdamisoperatsiooni. Foto: Anette Parksepp

Kuu eest meedias tehtud teavitustöö ja üleskutse elundidoonorluse avaldus digiloos ära täita tõi meelde loo Haljala neiust Lotte Parksepast ja tema emast Maigast, kelle jaoks elu harvikhaigusega on olnud teist laadi lähendavaks teguriks – tütrele tõi tervise tagasi ema Maiga annetatud neer.

*Kuna oleme omavahel tuttavad, lepime kokku, et sinatame teineteist ka leheveergudel.

Lotte oli äsja läinud kümnendasse klassi, kui septembris tabas teda külmetus. Esialgu ta sellele erilist tähelepanu ei pööranud, aga köha ja nohu ei möödunud ega möödunud, tervis aina halvenes. Arst pidas tema seisundit tavaliseks külmetuseks ja neiut raviti tavapäraselt. “Siis hakkasid lisanduma veidrad sümptomid, näiteks läks paiste üks jalg ja lisandus oksendamine. Isegi vesi ei püsinud sees,” meenutab Lotte. “Siis Maiga sundiski mind EMO-sse minema.” EMO-st aga vajalikku vastust ei saadud.