Korrakaitsjate tegevus nörritas varguses kannatanud meest

Politsei mõõdab kiirust

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Läinud kevadel varguse ohvriks langenud mehe hinnangul irvitasid tema üle politseinikud ja prokuratuuri töötajad püüdsid hirmutada.


Kunda linna elanik Erik, kes ei soovinud oma täisnime avalikustada, rääkis, et eelmise aasta 2. mail tungiti tema eramusse ja garaaži ning varastati raha, dokumendid, tööriistu ja teisi esemeid. Mees nimetas kahjusummaks 15 000 krooni.


Eriku sõnul tuli politsei sündmuskohale ja mundrikandjate toimetamise kohta mehel pretensioone polnud. Küll aga pani Erikut imestama asjaolu, et kui ta viitas jälgi täis hoovile ja tegi politseinikele ettepaneku koera abil n-ö kuumadel jälgedel varas kinni nabida, vastati talle, et on liiga palju filme vaadanud.

Naer politseis

Koos sõprade ja tuttavatega hakkas Erik vargust omal käel uurima. Koostati nimekiri võimalikest varastest. Nimekiri näpus, seadis Erik sammud politsei manu. "Mind naerdi välja," kirjeldas ta mundrikandjate reageeringut koostööpakkumisele.

"Sõrmejälgi menetleti mitu kuud ja lõpuks sinna see asi jäigi," jätkas Erik. Suve lõpus helistati talle politseist ja teatati, et varastatud dokumendid on leitud. Öeldi võimaliku varga nimi, mis oli ka mehe ja tema tuttavate koostatud nimekirjas.

Tänavu jaanuari alguses helistas Erikule üks naisterahvas ja teatas, et prokuröri ülesandel peab ta võtma mehelt allkirja ühele dokumendile. Eriku pärimise peale, mis dokument see on, selgitati, et see on varga suhtes lihtmenetluse rakendamiseks.

"Ma ei anna niisama allkirja dokumendile, millest ma ei tea, mis see on," selgitas Erik. Paraku jäi enamik naisterahvale esitatud küsimusi piisavate vastusteta ja kõne lõppes soovitusega, et mees ise prokuröriga ühendust võtaks.

Mõjutamine prokuratuuris

Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustakuga vesteldes tundis Erik huvi, mis tema kui kannatanu sellest saab, et kurjategija üle peetakse kohut lihtmenetluse korras. Prokuröri abi olla selgitanud, et selline kohtupidamisviis hoiab kokku ressursse. Kui asi üldmenetlusse läheb, peab kannatanu hakkama kohtu vahet käima.

Eriku küsimusele, mis saab siis, kui ta tulla ei saa, vastanud seadusesilma esindaja, et peab tulema ja asi võib koguni sundtoomisega lõppeda.

Eriku sõnul jäi talle mulje, et prokuröri abi soovis teda hirmutamisega mõjutada allkirja andma.

Lõpuks lepiti kokku, et Erik annab allkirja tingimusel, et saab lihtmenetlusel osaleda.

14. jaanuaril - sellele päevale oli määratud lihtmenetlus varga üle - helistas Erik prokuröri abile, kas võib kohale tulla. Pustak vastanud, et register ei tööta ja lihtmenetlust ei saa teha, sest ei saa arvutis dokumente vormistada.

Samal päeval helistas Erik veel mitu korda prokuröri abile, kuid elektrooniline kohtupidamissüsteem jätkuvalt streikis või ei vastatud telefonikõnedele.

Järgnevalt soovis mees juba teada, kas varas üldse saigi karistuse. Viru maakohtust vastati, et sai. Karistuse suurust Erik ei mäletanud. "Sai vist pool aastat reaalset vangistust mingi katseajaga," sõnas ta.

Mõni aeg hiljem kohtus Erik Põhjakeskuses prokuröri abiga ja viitas omavahelisele kokkuleppele, mis jäi täitmata.

Pustak olevat midagi üritanud selgitada ja lõpuks viidanud helisevale mobiiltelefonile, palunud vabandust, et abikaasa helistab, ja kadunud oma teed.

"Hakkasin mõtlema, et kurjategija tegi mulle tünga, politseinikud irvitasid, prokuratuur püüdis hirmutada - kelle huvides me seda õiguskaitset siis arendame?" küsis Erik.

Korrakaitsjad selgitavad

Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo ei nõustunud kannatanu väitega, et "sõrmejälgi menetleti mitu kuud ja lõpuks sinna see asi jäigi".

Vanemprokuröri sõnul polnud tegu mitte ühe, vaid seitsme kuriteoepisoodiga ning menetlus viidi läbi edukalt ja optimaalse ajaga.

Merilo pidas sundtoomisega ähvardamist kannatanu tõlgenduseks, mis ei vasta tõele. Kui inimene tunneb huvi, mis siis saab, kui ta kohtuistungile ei tule, siis Merilo ütlust mööda on prokurör õigustatud selgitama sundtoomise võimalust, sest seaduse järgi on isikud kohustatud menetleja kutsel kohale ilmuma.

Vanemprokuröri sõnul lahendatakse enamik analoogseid kuritegusid lihtmenetluse korras, sest nii jõutakse lahendini kiiremini.

Merilo kinnitusel ei ole võimalik ega ka põhjust kannatanut ähvardada ega mõjutada.

"Küll aga tuleb selgitada kannatanule kokkuleppemenetluse olemust ning muu hulgas ka seda, et kannatanu ei saa seada mingeid omapoolseid tingimusi," selgitas vanemprokurör.

Merilo sõnul on lubatud nn tavakokkulepped, et näiteks kannatanu võib menetluse ajal kohtusaalis olla.

"Konkreetse juhtumi puhul oli tõepoolest tegemist objektiivse erandsituatsiooniga ja mitte prokuröripoolse pahatahtlikkusega," jätkas Merilo. Tema sõnul aasta alguses rakendatud e-toimik, mis vahetas välja kriminaalmenetlust puudutava vana andmebaasi, ei töötanud tol päeval korralikult ja vajalike dokumentide andmebaasi sisestamine oli raskendatud.

Järgmisel päeval küll andmebaasid töötasid, kuid siis takistas lihtmenetluse korraldamist süüdistatava kaitsja hõivatus teise kohtuistungiga.

"Ning mingil ajal ta (prokuröri abi - toim.) lihtsalt unustas ära kannatanut istungi ajast teavitada," tunnistas Merilo.

Rakvere kriminaaltalituse juht Kalmer Pere ütles, et politsei on väga huvitatud koostööst kõigi heade inimestega, kes osutavad kaasabi kuritegude avastamiseks. Kriminaalpolitseiniku sõnul jättis koostöö Erikuga korravalvuritele hea mulje ning mehele ollakse tänulik.

"Kriminaalmenetluse vältel kannatanu politseile pretensioone ei esitanud," jätkas Pere. Tema sõnul on äärmiselt oluline, et kriminaalmenetlus oleks seadustega kooskõlas.

"Valesti kogutud tõendit ei saa kasutada kurjategija vastu ning halvimal juhul jääb süüdlane seetõttu üldse karistuseta," selgitas Pere. Seepärast võis jääda kannatanule ekslik mulje, et politsei ei teinud kõike endast olenevat, et kuritegu kiiresti avastada.


Tagasi üles