Palju õnne, kallis sünnipäevalaps!

Rakvere linnapea Andres Jaadla ja salliga skulptuur. Foto: Hilje Pakkanen

Eesti, vaba Eesti, sa oled meie südametes üks ütlemata kallis aare. Ootasime sinu sündi, siis su esimest sammu ja esimest sõna. Omandasime koos õppetükke, mis tuli sul noore riigina ära õppida.

Aastad on möödunud, mõned armastused on tuhmunud, kuid isamaa-armastus kestab igavesti.

Meie seas pole enam neid, kes mäletavad Eesti riigi sündi 1918. aastal. Küll on palju neid, kes mäletavad elu enne Euroopat vapustanud sõda ja kaardi ümberjoonistamist.

Meie seas on väga palju neid, kes mäletavad iseseisvuse taastamist, veerandsajanditaguseid lootusi-kartusi, uue alguse kasvuraskusi. Iseseisvuse taastamisest võitis meie kodulinn Rakvere väga palju.

Süda valutas, oi, kuidas valutas kodulinna ja maa pärast, Eesti pärast. Meie väike armas kodulinn poleks suutnud alla neelata siia saabuvaid tuhandeid juurteta võõrtöölisi üle Nõukogude Liidu.

Rakvere olnuks rahvaarvult kordi suurem kui praegu, ent missugust rahvast oleks juurde toodud: kaevandusi ja töölislinnakuid koledate korrusmajadega ehitasid tol ajal lööktöölised, sageli vangid ... Igapäevased oleksid olnud arveteõiendamised, minnalaskmine, apaatia ... Sinimustvalge lipu ja tarva asemel tervitanuks tulijat kirbe ving maagirikastusvabrikute korstnatest ... Ja meie oma Rakvere teatris – mitu korda nädalas oleksime seal näinud eestikeelseid etendusi?

Kas siis sellist ... ei, kindlasti mitte!

Me oleme väga tänulikud, et see kõik nii ei läinud. Virulase väärikus, jonn ja sitkus on toonud meid siia, tänasesse päeva. Meie kodulinn Rakvere on õitsele puhkenud – kaunis, korras, sõbralik, hoitud. Euroopalik ja kodune. Värviline. Suvel rohuroheline, talvel lumevalge.

Oleme väga palju teinud, palju on teha. “Ükski linn ei saa demokraatia tingimustes iialgi valmis,” on kirjutanud Kalju Saaber. Ja jumal tänatud! Jätkub toimetamist meile, jätkub ka tulevastele põlvedele. Rakvere linnakodanik kasvatab oma järeltulevat põlve samas vaimus, mis teda ennastki elus edasi on aidanud: linn edeneb, kui kodanikuna anda siia oma panus.

Nii teavad meie noored, et edasiviivaks jõuks on töökus, tahtejõud ja usinus. Vaadake vaid, kuhu tiivad on neid kandnud.

“See rahvus, kes hoiab kokku, kes austab oma iga üksikut liiget, see rahvus loob alati,” on kirjutanud teadjanaine Mai-Agate Väljataga. Me oleme kogenud ja kogeme seda ju oma kodulinnaski: kui hoiame kokku, siis meie kollektiivse loomingu tulem on väga võimas.

Meenutagem, missuguseid vägevaid tegusid oleme koos korda saatnud. Meie ülesandeks jääb igavesti koos luua, hoida au sees üksteisest lugupidamist ja sellest lähtuvat kollektiivset loomist, loomingut. Sestap on Viru vanne iga päev uus ja ikka on vaja rohkem vandujaid, kes tunnevad, et peavad, tahavad, suudavad.

Jah, mida kinkida sünnipäevalapsele? Kingime tükikese Eestit – rõõmsameelse, talviselt särava Rakvere, oma ühise loomingu vilja.

Palju õnne sünnipäevaks, sünnipäevalaps Eesti!