Lääne-Viru rakenduskõrgkooli rektor Helle Noorväli viibis rakenduskõrgkoolide rektorite nõukoja delegatsiooniga lähetusel Hongkongis. Kohapeal vahetati kogemusi, et kodumaist hariduselu edendada.
Helle Noorväli: Aasias on haridus kõrgelt väärtustatud ja rahastatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis oli Hongkongi külastuse eesmärk?
Tutvuda Hongkongi kõrgharidussüsteemi ja kõrghariduse institutsioonidega, et saada kogemusi ning ideid kõrgkoolide omavahelise koostöö ja/või koopereerimise osas, kvaliteedi kindlustamisel, rakendusuuringute läbiviimisel ja rahvusvahelistumisel.
Kas olite ainus Lääne-Virumaa esindaja või viibis reisil teisigi läänevirulasi?
Olin Lääne-Virumaalt ainuke delegatsiooni liige.
Kes reisi korraldas?
Reisi korraldas rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (RKRN) koostöös Eesti aukonsuli härra Matthew Lami bürooga Hongkongis.
Kui kaua Hongkongis viibisite?
Kohal olime seitse päeva, külastasime kuut ülikooli, kus oli väga kõrgel tasemel vastuvõtt: presidendid, asepresidendid ja professorid, ja veel kolme kutse- ja kõrgharidust ning nende rahastamist ja kvaliteedi kindlustamist korraldavat asutust.
Mis on sealse kooli- ja haridussüsteemi peamised erinevused Eestiga võrreldes?
Haridus, sealhulgas kõrgharidus, on väga kõrgelt väärtustatud ja ka hästi rahastatud. Rahastamisse panustavad kõik osapooled: riik, üliõpilane ise, erinevad fondid ning tööandjad. Erinevalt Eestist maksavad kõik tudengid õppemaksu umbes 4200 eurot aastas. Õppimine on nii intensiivne, et tööl käimine pole mõeldav.
Koolid on väga suured – 10 000–30 000 üliõpilast –, välistudengeid, kelle õppimist toetatakse stipendiumidega, väga palju, umbes 20%. Ülikoolide professorid on USA või Briti hariduse taustaga. Ülikoolid konkureerivad nii Aasia ülikoolidega kui ka kogu maailma tippudega ja on edetabelites väga kõrgel kohal.
Milliseid uusi teadmisi saite ja kuidas rakendate neid oma töös Lääne-Viru rakenduskõrgkooli juhina?
Reis oli väga õpetlik. Kiiresti tuleb rakendada ingliskeelne õpe, ainult siis saab kutsuda nii välisõppejõude kui ka välistudengeid. Tuleb ka arendada tihedamat koostööd teiste kõrgkoolidega.
Kasutada õppemeetodina enam probleemõpet, kus lahendatakse konkreetse ettevõtte probleeme. Oluline samm peab olema ka e-raamatukogu osatähtsuse suurendamine.
Kas Eestil oleks Hongkongilt teie arvates midagi õppida või oleks ehk meil neile midagi õpetada?
Kui mõnes koolis on probleemid kvaliteediga, siis sinna tuleb raha juurde suunata, mitte rahastust vähendada. Ettevõtted peaksid julgemalt tellima kõrgkoolidelt rakendusuuringuid.
Eraraha ja fondide raha ei tohiks kõrgkoolidest eemale peletada, vaid tuleks leida võimalusi nende juurde meelitamiseks. Kutse- ja rakenduskõrgharidus on omavahel tihedalt seotud ja ühiselt juhitud.
Kas niisugune ettevõtmine toimus esimest korda?
RKRNi koosseisus olen eelnevatel aastatel külastanud Austria ja Šveitsi rakenduskõrgkoole, Aasias pole enne käinud.
Ehk kirjeldaksite mõnd huvitavamat seika, midagi, mis meelde jäi.
Tõeline kunst on loomulikult pulkadega söömine ja ajavahega harjumine. Kuuetunnise ajavahega on keeruline harjuda, näiteks üks delegatsiooni liige ajaski õhtu ja hommiku segamini – ärkas lihtsalt õhtul hilja üles, pani riidesse ja hakkas minema uuele kohtumisele, kõik teised asutasid ennast parasjagu magama.
Väga suured kontrastid: kõrged mäed, pilvelõhkujad ja tohutult palju kuhugi kiirustavaid väikeseid saledaid inimesi – tervelt 7 miljonit inimest Hiiumaa-suurusel pinnal.
Väga lugupidav suhtumine külalistesse, protokollist kinnipidamine, vähe eraautosid, väga hea ühiskondlik transport ja muu taoline.