Vilde kirjandusauhind kuulub Indrek Harglale

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik Indrek Hargla Tallinna vanalinnas, kus liiguvad tema romaanide tegelased ning leiab aset mõndagi põnevat.
Kirjanik Indrek Hargla Tallinna vanalinnas, kus liiguvad tema romaanide tegelased ning leiab aset mõndagi põnevat. Foto: Andres Haabu / Postimees

Eduard Vilde kirjandusauhinna ko­misjon otsustas pärjata mulluse kir­jandusaasta kõige vildelikumaks teo­seks Indrek Hargla romaani “Apteeker Melchior ja timuka tütar”.



“Indrek Hargla ei kirjuta lihtsalt krimkat kui ajaviiteromaani, seal on Tallinna keskaegne ajalugu sees. Ka keeleliselt ja sõnakasutuse poolest on väga hästi kirjutatud,” ütles Vinni-Pajusti gümnaasiumi kirjandusõpetaja Marge Guljavin.

Hindajad nentisid, et Indrek Hargla teost on raske käest ära panna, enne kui see on läbi loetud, samuti ei teki vähimatki kiusatust mõni kirjeldus vahele jätta. Raamatukogutöötajate sõnul on Hargla romaanid väga populaarsed ja hinnatud igas vanuses lugejate seas.

“See on nii elavalt kirjutatud, et kujutadki ette, kuidas need inimesed liiguvad Tallinna tänavatel. Sel raamatul on lugejad, ja mitte üksnes kriminaalse või ajaloolise sisu poolest, vaid sel on ka kirjanduslik väärtus, need on seal õnnelikult ühendatud,” rääkis Guljavin.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband arvas, et nii vildelikule kirjanikule kui Hargla ei ole kuigi tihti võimalust Vilde auhinda anda.

Vinni valla haridusnõunik Margit Diits märkis, et ka kohalike kirjandushuviliste jaoks on oluline, kui Vilde auhinna saab raamat, mida nad on rõõmu ja põnevusega lugenud.

Kirjanik Indrek Hargla ütles, et tal on auhinna üle hea meel, aga ta pole kunagi mõelnud oma teoste võimalikust vildelikkusest. “Seosed võivad olla temaatilised või stilistilised. Kirjanduses kirjutatakse sellest, millest on kirjutatud, ikka ja jälle uuesti. Vilde on ju ka kirjutanud põnevus- ja kriminaalnovelle, ta on analüüsinud linnaelu. Tema mõningaid kirjutisi peetakse kriitiliseks realismiks, millega mina kohe metoodiliselt ei tegele, kuid tal on ka palju muud, just sellist keskmiste linnainimeste elu muutuvates ajaloolis-poliitilistes tingimustes. Võib-olla siit mingisugused temaatilised seosed tulevad,” arutles kirjanik.

Lugejate suurest huvist oma teoste vastu on ta küll kuulnud, aga kirjutades ta selle peale ei mõtle. “Oled seal sees ja oled päris üksi, sisseelamine sinna maailma on intiimne moment, intiimne protsess. Seal saadki ainult üksi olla. Samas pead ikkagi arvestama sellega, et on olemas kirjutamata reegel, et mida kauem läheb aega asja kirjutamiseks, seda vähem läheb aega selle lugemiseks ja vastupidi,” sõnas Indrek Hargla.

Eduard Vilde kirjandusauhind asutati Eduard Vilde nimelise kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal. Auhinna väljaandmist jätkasid Vinni valla kultuurkapital ning 1999. aastast Vinni vallavalitsus. Auhinna suurus on 640 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles