Rakveres mööda Tallinna tänavat kulgedes jääb ehk tihtipeale märkamatuks Inglise pubi vastas üle tee keldrikorrusel asuv rokipubi Kära Kants, mis aga nädalavahetusel ja õhtutundidel külastajatega täitudes hoopis elavama ilme võtab. Sel aastal, täpsemalt 10. märtsil tähistab rakverlaste seas hinnatud Kära Kants oma 12. sünnipäeva, mis ühe väikelinnas tegutseva meelelahutusasutuse kohta on täiesti arvestatav number.
Kära Kantsi, rahva suus ka lihtsalt Kantsi kõik need aastad edukalt vedanud ja majandanud Oleg Knjazevi jutu järgi sai kõik alguse sellest, kui talle pakuti võimalust võtta üle pubi Karli Kelder, mis asus Rakvere rahvamaja soklikorrusel. “Mul oli selleks ajaks juba rohkem kui seitsmeaastane baarides töötamise kogemus, millest kaks aastat rentnikuna. Seetõttu julgesin vastu võtta äripakkumise oma kodulinnas,” kõneles Oleg Knjazev Kära Kantsi algusloost.
“Mäletan hästi oma esmakohtumist siinse publikuga. Minu juurde tuli üks hirmus kole punkar ja küsis, kas ma nendesuguseid välja viskama ei hakka. See klient oli legendaarne Rakvere punkar Jänes, kes meile aastateks baari nii-öelda mööbliks jäi.”
Oleg meenutas, kuidas teda üllatas, kui kaks aastat pärast avamist lõppes Karli Keldri rendileping ning linn ei olnud nõus seda enam pikendama. Hiljem asus nendesse ruumidesse hoopis noortekeskus. “Nõnda tuligi idee ehitada juba päris oma klientidele mõeldud kohtumispaik ehk siis hard rock’i pubi. Tol ajal ei olnud Eestis ühtki selletaolist, rääkimata veel nii väikeses linnas, nagu Rakvere. Üsna kiiresti õnnestus leida sobivad ruumid kesklinnas – Tallinna 28 soklikorrusel. Pubi ehitasime tühjadesse keldriruumidesse kolme kuuga sisse. Nime Kära Kants valisid kliendid internetiküsitluse abiga,” oli Oleg Knjazev aastatetaguseid sündmusi meenutades täpne.
“Alguses kõlas tõepoolest ainult raske metal-muusika ja paljud Rakvere elanikud ei julgenud sellepärast meie nii-öelda karvastebaari sisenedagi. Kui aga aeg edasi läks ja linnapildis polnud enam palju neetides ja nahkmantlites mehi-naisi, muutus ka muusikavalik pisut pehmemaks. Nüüd mängime peamiselt rokki. Seega on üpris võimalik, et praeguse hard rock’i pubi asemel näeme varsti seina peal lihtsalt nimetust Rock Bar. Nii oleks vast õigem iseloomustada tänapäevast Kära Kantsi.”
Tõesti, praegusesse Kära Kantsi sisenedes võib seal kohata külastajaid seinast seina – on nii nahktagis pikajuukselisi tsikliste kui ka dressipükstes ja nokkmütsiga noormehi. Muusikavalik praeguse Kära Kantsi klientuuri enam suuresti ei mõjuta.
Kära Kantsi esimese baarmeni ja kauaaegse külastaja Argo Ravalepiku meenutuste kohaselt võib pubi eelkäijaks pidada isegi Kalevi halli legendaarset tornibaari, kus käidi koos Karli Keldrile eelnenud ajal ja mis suleti Kära Kantsi püsiklientide hulka kuuluva Vallo Kebina arvates Savisaare rokivaenuliku valimispropaganda tõttu, sest Kalevi hall asus koolile liiga lähedal ega sobinud seetõttu pidude pidamiseks.
Seda, kas Savisaare valimiskampaania tegelikult tekkinud olukorra taga oli, kinnitada ei tea, küll aga vajas kokkukäimiskohata jäänud karvaste-suleliste seltskond uut kohta ning selleks saigi Rakvere rahvamaja alune kelder. Argo Ravalepiku arvates võis rahvamaja kelder osutuda soodsaks ka seetõttu, et seal asusid paljude kohalike bändide prooviruumid ja sinna koguneti juba niikuinii.
Kära Kantsi praegused ruumid on kogenud rokimeeste jutu järgi olulised veel sellepoolest, et seal asunud kunagi Rakvere üks asjalikumaid kassetipoode. Kassetipoele eelnenud ajal, üheksakümnendate keskel, asustanud rokipubi ruume ka grillbaar. “Grillbaar minus emotsioone ei tekitanud, sama targalt, nagu sisse astusin, läksin välja tagasi,” meenutas Ravalepik.
Pärast kassetipoe sulgemist ja enne Kära Kantsi avamist valitsenud Tallinna tänav 28 soklikorruse ruumides aga sootuks vaikus.
Seda, kuidas Kära Kantsi sünni juures oldi, meenutas Argo Ravalepik üsna tagasihoidlikult. “Töötasin sel ajal küll Võsul, kuid kuna töökoht põles maha, sai mindud Olegi jutule ja öeldud, et kuule – võiksin sinu baaris valada. Nii algust tehtud saigi,” kõneles rokimees ja Kära Kantsi esimene baarmen.
Ka siseilme loomisel aitasid kõik jõudumööda, Ravalepik tõi oma vanad pillid seintele riputamiseks, Vallo Kebinale meenus, et temagi käis paaril korral abis.
Kära Kantsi nime autoriks peab Ravalepik oma mäletamist mööda Alan Proosat, kelle väljakäidud idee ligi kümne seast valituks osutus. Nime kaunistava logo juures oli aga Ravalepikul võimalus ise kätt proovida, võttes eeskujuks Harley Davidsoni logo ning modifitseerides seda pisut omanäolisemaks. “Kära Kantsi nime esitähed, kaks K-d, sai samuti “nägupidi” kokku pandud, kuigi tavaliselt pannakse tähtedel ikka seljad kokku,” kirjeldas Ravalepik praktiliselt kõikidele rakverlastele tuttava pubi logo valmimist.
Praegu kaunistab Kära Kantsi logo ka üsna paljusid T-särke ja muid riietusesemeid, mõnigi neist üpris kulunud, mille järgi peoõhtutel võib pubis ära tunda just pühendunumad kliendid.
Kuigi aastaid omanäolisena tegutsenud, ei ole muutustest pääsenud ka Kära Kants, seda just sisemiljöös. “Kära Kantsi eksisteerimise aja jooksul oleme teinud kaks suuremat remonti. Esimese remondi käigus andsime pubile uue ja värskema näo – sünged sinised seinad värvisime punaseks. Uuendatud sai ka helisüsteemi ning tekkis DJ-pult, kus kõik klientidest soovijad võivad profitehnikal kätt harjutada,” kirjeldas Oleg Knjazev pubis tehtud muudatusi.
Unistus oma lavast oli tal aga juba ammu, kuid senini ei olnud leitud lahendust, kuidas seda nii kitsastes oludes tõelisuseks teha. “Lõpuks siiski leidsin mooduse ning kaua oodatud lavaosa tekkis juurde paar aastat tagasi, teise remondi käigus. See oli senini parim otsus, sest tegi meie ja artistide elu palju lihtsamaks – ei ole vaja enam iga kord renditud lavaga tegeleda ja esinejatel on ka mugavam esineda.”
Seda, milline nägi Kära Kants välja siniste seintega enne esimest remonti, paljud nooremad kliendid ei tea või ei mäletagi. Omamoodi ettekujutuse annab sellest aga baarileti vastas seinal raamituna vana seinamaalingu osa, mida värviga katta ei raatsitud. Selle “maali” sinine taust vihjab ka vanadele ehk n-ö sinistele aegadele Kära Kantsis.
Uus punakaspruun värv seintel loob mõnusama ja hubasema tunde nii Argo Ravalepiku kui ka Vallo Kebina meelest.
Aastate jooksul on Kära Kantsis kõlanud muusika, mille kuulajaskonna võib kahtlemata seinast seina liigitada. Esinejaid on olnud nii kohalikke kui laiemalt tuntuid, mis pubi huvilistega puupüsti täitnud. Vahetu kontserdielamuse on Kära Kantsist saanud kahtlemata paljud pubikülastajad.
“Kõige tugevamad emotsioonid tekkisid loomulikult Ultima Thule esinemisest, kus lavale astusid ühed eesti parimad muusikud,” kirjeldas pubi omanik Oleg Knjazev meeldejäävat kontserti. “Aastate jooksul on meil nähtud bände paljudest naaberriikidest, nagu Norrast, Poolast, Soomest. Värskeim emotsioon on hiljuti esinenud nu-metal-bänd Nu Nation Venemaalt, kes küttis publiku sajaprotsendiliselt üles. Eesti artistidest on rohkem meelde jäänud Dramamama, HND, Brides in Bloom, Kosmikud. Midagi hingele pakuvad ka kohalikud muusikud, näiteks Kaire Leemet, Tanel Laud, Tõnu Kolesnik, Veljo Muruvee, Rait Laud ja teised. Suurim rahvamagnet on aga läbi aegade olnud Villu Tamme ja J.M.K.E.,” meenutas Knjazev pubis esinenuid.
Teise remondi läbi teinud Kära Kantsis saavad esinejad üles astuda selleks spetsiaalselt seatud laval, varem tuli lava paigutada praeguse piljardilaua kohale ning ruumi oli ikka tunduvalt vähem. Vallo Kebinale meenus, kuidas pisikesel pubinurka seatud laval astus üles metal-bänd Horricane. “Bändi ja publiku esireas olijate pikad juuksed läksid mosh’imise ajal sõna otseses mõttes sõlme,” mäletas rokkar.
Piljardilaud on Kära Kantsi püsiklientide meelest ka üks selle koha võlusid.
Eriliselt hindas piljardit Argo Ravalepik, kes Kära Kantsis töötades omandas suisa nii suure vilumuse, et on saavutanud Eestis piljardivõistlustel üleriigiliselt kolmanda koha. “Põhimõtteliselt lõin sinna, kuhu vaatasin,” kirjeldas Ravalepik oma vilumust, tõdedes samas, et kolmandast kohast kõrgemale ei ole õnnestunud tõusta, sest pärast rokipubist lahkumist jäi mängu harjutamist kõvasti vähemaks, kuid hea taseme hoidmiseks peaks kii kogu aeg käes olema.
Küsimusele, mis saaks siis, kui Kära Kants ühel päeval uksed sulgeks, ei osanud esimese hooga vastata kumbki põline rokisõber, ei Ravalepik ega Kebina. Näod tõmbusid süngelt pilve aga mõlemal mehel. “Eks siis peaksin omale raamatupidajast naise leidma ja Kantsiga ise edasi tegelema,” oli Ravalepikul lahendus omast käest võtta. See, et Kära Kantsi sõpradel oleks põhjust karta armastatud peokohast ilmajäämist, on koha omaniku sõnul asjatu hirm.
“Algselt oli pubi mõeldud viieks aastaks, arvasin, et kliente pikemaks ajaks ei jätku,” märkis Kära Kantsi omanik Oleg Knjazev. “Vaatasin ka Tartu poole, käisin isegi ruume uurimas, kuid midagi sobivad ei leidnud. Samal ajal tekkis Tartusse Zavodi konkurendiks Rock&Roll, mis nõrgendas minu ambitsioone laieneda, nii otsustasin keskenduda kodubaarile. Rakveres sobivamaid ja suuremaid ruume otsin ma siiani, kuid pubindusega tegelemist ei plaani veel niipea pooleli jätta,” on ta rokipubi tegevuse jätkamises kindel.
Kõige suurem tänu on tema jaoks see, kui kliendid pubisse tulles ütlevad, et tulid koju, sest Kära Kants on neile tõesti nagu kodu ja see teeb meele rõõmsaks. “Järelikult teen õiget asja!”
Seda, et Kära Kants on kauaaegsetele kundedele kodu eest, arvavad teisedki. Vallo Kebinale ei tundu ahvatlevad isegi suuremad ruumid, kuna siis kaoks ära pubi kodune hubasus. “Kära Kants on lihtsalt mõnus koht, kuhu tulla ja ennast vabalt tunda. Kuskil ööklubis on pidevalt nagu lihaletis olek, vaadatakse, kes kelle ära lohistab, aga Kantsis sellist suhtumist ei ole, saab ennast pingevabalt tunda,” ei olnud ta kiitusega kitsi.
Noorele ettevõtlikule inimesele, kes plaanib oma pubi avada, on Kära Kantsi omanikul üksainuke soovitus: tuleb südamega asja juures olla!
Kära Kantsi pika ea saladus peitub aga tema arvates selles, et tuleb osata klientide soove õigesti mõista ning pühenduda oma tegevusele sajaprotsendiliselt. “Oleme läbi aastate endile truuks jäänud ja oma rida ajanud. Julgen öelda, et Kära Kantsi püsiklientuurist on umbes 70% meil esinevad muusikud, kohalikud kunstiinimesed ja muidugi ka näiteks Rakvere teatri pere. Pean püsikliente oma sõpradeks ning võib-olla just suhtumine on see, mis neid hoiab.”
Rainz: Kära Kantsis toimub pidevalt midagi
Kära Kantsi sünnipäeval astus üles ka Rakvere kohalik, punkrokki viljelev muusikaline rühmitus Airheads, mille solist Rainz kirjeldab rokipubi kui väga tähtsat kontserdipaika Rakveres, sest seal toimub pidevalt midagi.
“Kära Kantsil on väga suur tähtsus kontserdipaigana, sest seal toimub pidevalt igasuguseid kontserte. Eriti suur tähtsus on sel aga algajatele bändidele, keda suurtele lavadele ei lasta, aga kui hästi tahta, siis Kantsis annab midagi ikka korraldada. Kindlasti on ta kohalikele väga hea koht, kus esineda, põhimõtteliselt ainuke Rakveres. Seal on olemas ka igati normaalne tehnika,” rääkis Rainz.
“Et Kantsis käib selline natuke alternatiivsema maitsega publik, kuid mitte ainult, siis osatakse seda ka hinnata, kui seal mingi bänd esineb. Kantsi tähtsust Rakveres on raske mõõta, see on koht, kus saavad kokku igasugused inimesed. Nagu ma enne ütlesin, on see ainuke koht Rakveres, kus midagi pidevalt toimub. Lisaks veel saavad seal plaate keerutada erinevad DJ-d ja tehakse igasuguseid üritusi. Ja muidugi, õlu on hea ja normaalse hinnaga,” lisas Rainz lõpetuseks.
Ennast peab ta pikaajaliseks pubikülastajaks, sest on käinud seal alates ajast, mil Kära Kants Tallinna tänavale kolis.
Esimest korda esines Rainz Kantsi lavalaudadel umbes 10 aastat tagasi. “Sellest ajast peale on saanud seal esineda erinevate bändidega erinevatel aegadel. Seal on lahe, nagu kodus.”
Sünnipäevaks soovis Rainz enda ja Airheadsi poolt Kantsile väga pikka iga ja et jätkataks samas vaimus. Ning Olegile jõudu ja jaksu, et ta seda asja sama šefilt edasi ajaks!