Kuigi Venemaa otsustas keelata sigade impordi Euroopa Liidust seoses mõnes liikmesriigis levivate viirushaigustega, loodavad Virumaa põllumehed, et seda otsust siiski muudetakse.
Põllumehed loodavad Vene turu püsimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa põllumajanduse järelevalveasutus Rosselhoznadzor otsustas keelata alates 20. märtsist sigade, veiste ja lammaste impordi Euroopa Liidust seoses Schmallenbergi ja bluetongque`i viiruse levikuga liikmesriikides ning mõnede nõuete mittetäitmisega.
Venemaal on makstud sigade eest märgatavalt kõrgemat hinda, mistõttu on Eesti põllumehed aastaid müünud peamiselt elussigu Peterburi ja Pihkvasse.
Ermo Sepa, Tapa valla Sepa talu omaniku farmist on sead jõudnud Venemaa ettevõtteisse Viru Lihaühistu kaudu. “Iga järsk muutus turul on keeruline üle elada,” ütles ta Venemaa kehtestatava ekspordikeelu kohta. “Eks esimesed kaks nädalat ole siis kõige raskemad. Siga ju kasvab kiiresti ja ületab peekonikaalu, mis tähendab suurt hinnalangust, enne kui müügivõimaluse leiab,” arutles seakasvataja. Siiski ei ole lihaühistu sigu ainult Venemaale vedanud, vaid müünud ka Eestis, peamiselt Saaremaa lihatööstusele. “Turu olukord võib kiiresti muutuda ja selleks lihtsalt peab valmis olema. Mingi rasvakiht olgu ikka varuks,” pidas Ermo Sepp ettevaatlikkust muutuvas majanduses oluliseks.
Viru Lihaühistu tegevjuht Riho Kaselo peab järelduste tegemist ennatlikuks: “Praegu keeld veel ei kehti ja lähipäevil on nõupidamised Venemaaga sel teemal, nii et midagi võib muutuda.”
Viru Lihaühistu juhatuse esimees, Rakke vallas asuva Kõpsta seafarmi juhataja Einar Jakobi kinnitas, et ootamatuid ebameeldivusi seoses Vene turuga on aja jooksul ette tulnud, mistõttu on seakasvatajad muutunud ettevaatlikumaks ja otsinud ka muid võimalusi müües sigu Eesti lihatööstustele.
Riho Kaselo andmeil moodustab sigade eksport Eestist Venemaale siiski vähem kui ajalehtedes avaldatud kaheksakümmend protsenti. “Umbes kolmkümmend protsenti ja sama palju tuuakse sealiha ka sisse,” arvutas ta. Ei tasuvat siiski loota, et Vene turu äralangemisel Eestisse jääva sealiha tõttu enam liha ei impordita, nagu siiani. “Suuri välisomandis lihatööstusi seovad ju lepingud.”Küll on kindel, et koduturul sealiha hind alla läheb.
Riho Kaselo sõnul viimasel ajal äri Venemaaga sujus, ka pole probleeme olnud raha kättesaamisega, sageli lepitakse kokku ettemaksus. Samuti on Eesti seakasvatajad arvestanud kõigi veterinaarnõuetega ning Eestis pole keelu põhjuseks olevaid viirusi avastatud. Ka on Venemaal rahul oldud Eesti sealiha kvaliteediga. “Riske on äris ikka, aga sellega peab arvestama,” ütles Kaselo.
Pikemat aega Vene turule sigu müünud OÜ Markilo omanik Urmas Laht eriliseks ärevuseks põhjust ei näe. Tema meelest on olukorda üle dramatiseeritud. “Eks Venemaa testib Euroopa Liidu võimekust,” arvas ta. “Meie seakasvatajad on käitunud ju korrektselt. Peatsel Eesti ja Venemaa kokkusaamisel selgub, mis edasi saab. Väikese madalseisu elame üle. Majandus on juba selline, et tuleb arvestada ajutiste tagasilöökidega,” tuletas Urmas Laht meelde pronksiöö ja mõne aasta taguse teraviljakriisi järgseid tagasilööke.
Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu juhatuse esimehe Üllas Hundi sõnul toimub 15. ja 16. märtsil Moskvas põllumajandusteemaline nõupidamine, kus kõne alla tuleb ka Eesti sealiha ekspordikeeld. “20. märtsil loodame Eestis teada saada selle tulemustest,” ütles Hunt.