Taavi Aas: maavalitsused on muutunud kasutuks

Taavi Aas
, Eesti linnade liidu juhatuse esimees, Keskerakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Aas
Taavi Aas Foto: Erakogu

1990. aastate alguses loodi Eestis kahetasandiline omavalitsussüsteem ja lisaks kohalikele
volikogudele valiti maavolikogud.

Maavalitsus oli toona maakondlik täidesaatev võim, mis osales otseselt kohaliku elu korraldamisel. 1993. aastal jätkati juba lihtsustamise huvides ühetasandilise omavalitsussüsteemiga ning maavalitsused taandusid sisuliselt valitsuse korrespondendipunktideks maakondades.
Maavalitsused tegelevad praegu planeerimisega, ühistranspordi ja ka näiteks gümnaasiumihariduse korraldamisega. Väheste säilinud ülesannete hulgas loetletakse veel registreerimisi, nõustamisi ja jagamisi. Groteskse, kuid maavalitsuste funktsioonidele iseloomuliku üksiknähtusena nimetab näiteks Tartu maavalitsus oma kodulehel ka aineolümpiaadide korraldamist ja laulupeo ettevalmistustöid.
Ükski nimetatud funktsioonidest ei jääks ka maavalitsusteta täitmata. Planeeringutega võiksid edukalt tegeleda omavalitsusliidud. Riiklikku järelevalvet saab maavanema asemel teha ka mõni siseministeeriumi osakond. Ühistransporti korraldavad maavalitsused juba aastaid kolmanda sektori partnerite abil. Perearstikonkursid ja alaealiste komisjon ei tundu samuti ületamatute ülesannetena.
Vajadusest rudimentaarsete maavalitsustega midagi ette võtta on aastaid räägitud. Juba 2007. aastal kõneles toonane avaliku halduse ja regionaalminister Vallo Reimaa vajadusest omavalitsusliite maavalitsuste arvelt tugevdada. Selle plaani tuum oli maavalitsuste põhimõtete ja süsteemi ülevaatamine ning maavalitsuste ülesannete usaldamine omavalitsusliitudele. Hea idee teoks tegemine eeldas tema sõnul ka omavalitsusliitudele uue juriidilise aluse loomist, milleni Reimaa oma lühikese ministrikarjääri jooksul ei jõudnudki. Enne pidi ta uue aasta hakul ametist taanduma.
Omavalitsusliidud tegutsevad praegu kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. See mõnele leheküljele mahtuv üldises sõnastuses seadus annab liitudele umbmääraseid esindusülesandeid. Ühtlasi võimaldab seadus neile usaldada nii mõningaid kohaliku omavalitsuse ja kui riiklikke ülesandeid. Sisuliselt on omavalitsusliidud eriõigusteta mittetulundusühingud, kuid võiksid kanda oluliselt suuremat raskust ning olla kohaliku elu ja demokraatia arendajad.
Paljud Eesti omavalitsused tervitaksid omavalitsusliitudele suurema rolli andmist kahel käel. Mitmed omavalitsuste esindusorganisatsioonid on eraldiseisvate arutelude tulemusel jõudnud just samale seisukohale. Viimati esitas möödunud aasta lõpus avaliku pöördumise Raplamaa Omavalitsuste Liit. Pärast halduskorralduse probleemide kaardistamist osutasid Raplamaa omavalitused samuti asjaolule, et avalikes huvides tegutsevad omavalitsusliidud on praeguse seadusandluse kohaselt eraõiguslikud organisatsioonid. Nende analüüsi järgi soodustaks maavalitsustelt koostööorganisatsioonidele antavad ühisülesanded ladusamat riigikorraldust.
Kui maavalitsuste ülesanded koos vastava ressursiga anda piirkondlikele omavalitsusliitudele, saaksid need koos kohalike omavalitsustega ühiselt otsustada vahendite kasutamise üle. Maavanemad on selles kontekstis eelkõige valitsuse tööriistad, aga omavalitsusliidud kohalik mõistuse hääl. Vastav areng oleks kooskõlas ka Euroopa Liidu ühe kesksema, sub­sidiaarsuse printsiibiga, mis soovitab teha kohalikku elu mõjutavaid otsuseid alati võimalikult madalal tasandil ja kodanikele lähedal.
Maakondade ja valdade piirid on suuremal või vähemal määral kunstlikud ning looduses ja asustuses neid näha pole. Seetõttu on lähestikku asetsevatel valdadel sageli ühte-teist, mida koos lahendada, olgu siis ühest vallast teise viiv tee, koolibussimarsruut või midagi muud. Omavalitsusliitudel oleks sellises praktilises koostöös oma roll etendada, mis annaks omavalitsustele täiendavaid võimalusi piirkonna elus oluliste ülesannete täitmisel. Suureneks kohalike omavalitsuste tegelik otsustusõigus ja vastutus kohaliku elu edendamisel. Tulemuseks on terviklik areng ja oluliselt efektiivsem võim.
Ülesannete ümberjaotus eeldab muidugi rahastamise muutmist. Lisaks regionaalsetele omavalitsusliitudele suunatavatele vahenditele tuleks omavalitsuste tulubaasi ka otseselt täiendada. Liitudele delegeeritavaid ülesandeid rahastataks seejärel liitude kaudu riigieelarvest ja omavalitsuste poolt ühiselt. Rahajagamisel jäänud vaeslapse rolli näiteks kohalikud teed. Nagu osutavad Raplamaa omavalitsusliidud, siis praegu kehtiva teedevõrgu arengukava kohaselt on Eestis 56 800 km maanteid ja neist kolmandik on riigimaanteed. Rahajaotuses on proportsioon vastupidine.
Regionaalsetel omavalitsusliitudel võiks olla suurem sõnaõigus Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite jaotamisel. Omavalitsusliidud olid 1990. aastate teises pooles Eestis kaasatud näiteks koolide remondiks riiklike investeeringute programmist raha jagamisse. Just liidud kinnitasid toona valitsusele esitatud remondivajaduse pingerea. Raha jagati noil aastatel kokku sadades miljonites kroonides.
Omavalitsusliitude rolli suurendamine ja maavalitsuste kaotamine pole olemuselt suurte poliitiliste konfliktide kohaks. Plaanile on avaldanud lisaks mainitud Isamaa ja Res Publica Liidu ministrile samal aastal korduvat toetust ka reformierakond. Sotsiaaldemokraadid toetavad oma programmis samuti omavalitsusüksuste piiri­ülest koostööd ja pooldavad pigem tagasipöördumist 1990. alguse mudeli juurde. Täpsemasse kavandamisse lubavad nad kaasata linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu esindajad.
Kindlasti pole lihtne anda maavalitsuse ülesandeid kohalikele omavalitsusliitudele, sest otsustusmehhanismid ja vahekorrad tuleb eelnevalt kehtestada. Omavalitsused peavad tegema kompromisse ja omavahel kokku leppima. Lahendada tuleb ka juriidilised takistused. Peamine, et omavalitsuste ja regionaalsete liitude sõnastatud eesmärgid ja pakutud lahendused saaksid otsustamisel aluseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles