Virumaa Teataja avab siinkohal debati selle üle, et nimetada Rakvere linn uuesti Tarvanpääks, nagu ta on seda kunagi olnud.
Juhtkiri: Nimetame Rakvere Tarvanpääks?
22. märts 2012, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere nimi on tulnud venepärasest Rakovorist, ei sobi ka saksakeelne Wesenberg, just meie oma eesti Tarvanpää passib linna nimeks kõige paremini. See nimi on ehtne ja hea, jõuline ja kodune.
Tänu linna sümboliseerivale skulptuurile hüütakse Rakveret juba nüüdki kõnepruugis Tarvalinnaks. Rahvatantsurühm Tarvanpää on meie esinduskollektiiv, mis veel ainsana kannab seda ajaloolist nime edasi. Kuid Tarva nime on võtnud endale mõned kohalikud klubid, nende seas nii korvpalli-, jäähoki- kui ka jalgpalliklubi.
Keegi ei kujutaks ette rahvatantsurühma Rakvere. Küll aga kõlavad võimsalt Tarvanpää teater, Tarvanpää linnus või miks mitte ka Tarvanpää lihakombinaat. Tarvanpää nimi on väge täis.
Mõistagi võib ühe haldusüksuse ümbernimetamist võrrelda asendustegevusega, mis on mõttetu, nõuab harjumist ning kindlasti ka raha, kuid pigem on see idee lendu lastud arutlemiseks.
Omal ajal nimetati Rakvere rajoon Lääne-Virumaaks ja oleme selle kenasti üle elanud. Võib-olla on tulevikku ka ühtsel suurel Virumaal.
Rakveres, vanas Tarvanpää linnuses, käivad praegu suured ümberehitustööd, ikka eesmärgiga atraktiivsust lisada ja siia rohkem turiste meelitada. Aga kui mõtleme selle üle, mis oleks Rakvere ilma aktiivse linnuseta, siis avaneks üsna troostitu pilt. Samamoodi ei kujuta ette Rakveret ilma teatrita ja viimastel aastatel ka ilma veekeskuseta. Need on need meie kolm vaala, mis linnast linna teevad.
Kui kunagi tehti kibedat nalja, et mis linn see on, mille sümboliks on varemed, siis nüüd enam see nali ei kehti. Enam-vähem korralikult toimiv linnus on vaid Narvas ja Haapsalus, Viljandis on varemed, Paides torn, nojah, Toompeal juhitakse riiki.