Eesti omavalitsusi esindab mitu liitu, kes püüavad isekeskis oma seisukohti kaitsta ning riigiga läbirääkimisi pidada. Nüüd on jõutud järeldusele, et linnade ja valdade hääl kostab ainult siis, kui tegutsetakse ühiselt.
Linnad ja vallad hakkavad riigilt muutusi nõudma
29. märts 2012, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsikuu viimasel päeval toimub esimest korda Eestimaa linnade ja valdade üldkogu, kuhu oodatakse kõiki Eesti omavalitsusjuhte. Eesmärgiks on teha omapoolsed ettepanekud valdade ja linnade arengus olulistes küsimustes, sealhulgas riigi halduskorralduse muutmiseks.
Rakke vallavanem Andrus Blok, nagu ka mitmed teised Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid, pidas vajalikuks, et küsimusi arutatakse ühiselt. “Koos suudame oma seisukohti paremini kuuldavaks teha. Nagunii ei taheta omavalitsustega eriti arvestada,” leidis Blok.
Enamiku maakonna omavalitsusjuhtide arvates on oluline, et tekiks üks ja üleriigiline omavalitsusliit.
“Eestimaa linnade ja valdade üldkogu on samm selles suunas, et Eestis esindaks omavalitsusi üks esinduskogu. Seni on seda teinud isegi kolm: Eesti Linnade Liit (ELL), Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus (EOÜ). Arvan, et kõikidele omavalitsustele ühise esindusorgani teke on mõistlik, sest suureneks omavalitsusi esindava organisatsiooni pädevus ning näiteks läbirääkimised valitsusega oleksid tulemuslikumad, tugineksid parematele lähteandmetele ja pakuksid paremaid lahendusi,” kommenteeris Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Üldkogul arutatakse ja püütakse jõuda ühistele seisukohtadele kohaliku elu ning linnade ja valdade arengu jaoks olulistes küsimustes, nagu riigi halduskorralduse muutmine, omavalitsuste ja maakondlike omavalitsusliitude rahastamiskorraldus ning omavalitsuste prioriteedid Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks.
Üks peamistest eesmärkidest on riigi halduskorralduse muutmine. Tahetakse panna maakondlikele omavalitsusliitudele senisest rohkem ülesandeid ning vähem maavalitsustele ja omavalitsustele. EMOLi juhatuse esimehe Jüri Landbergi sõnul peaksid riigi funktsioonid olema täidetud regionaalsel tasandil.
Rakke vallavanema Andrus Bloki hinnangul on maavalitsustele jäänud järjest vähem võimu ja vahendeid ning teatud muutused on vajalikud. “Olen üldkogule esitatud ettepanekutega nõus, seal rõhutatakse nii omavalitsuste rolli maakonnas kui ka nende omavahelist koostööd,” ütles Blok.
“Maavalitsused tegelevad praegu planeerimisega, ühistranspordi ja näiteks gümnaasiumihariduse korraldamisega. Ükski nimetatud funktsioonidest ei jääks ka maavalitsusteta täitmata. Riiklikku järelevalvet saab maavanema asemel teha mõni siseministeeriumi osakondki,” tõi välja ELLi juhatuse esimees Taavi Aas.
Haljala vallavanem Leo Aadel ütles, et ta osaleb üldkogul ja läheb sinna ootustega, et tekiks diskussioon, kuid ei toeta sellist halduskorralduse nägemust, nagu ettevalmistatud dokumentides on välja toodud.
“Pooldan riigipoolset haldusreformi, kuid mitte nii radikaalsel lahendusel, nagu seda on regionaalminister välja pakkunud. Regionaalhalduse ümberkorralduse tulemusel (mida on osa riigiasutustest juba iseseisvalt teinud, jagades Eesti neljaks regiooniks) peaksid oma staatuse säilitama tugevad maavalitsused, kellele jääks maakonna planeerimise, tasakaalustatud arengu, hariduse ja tervishoiu ning järelevalve ülesanded, samuti riigi ülesannete täitmine maakonnas,” leidis Aadel.
“Näiteks soovitakse maavalitsuselt omavalitsusliitudele üle anda maakonna arengukava, maakonna planeeringu ja ühistranspordi korraldamisega seonduv. Kuid kui see panna kohustusena maakondlikule omavalitsusliidule, kas siis on edasiminekut kvaliteedis? Tundub, et mitte, sest praegugi saavad kõik omavalitsused teha ettepanekuid maakonna arengukava koostamiseks ning mõistlikult põhjendades need ka sinna jõuavad. Sama toimub ühistranspordi korraldamisega. Rõhutatakse omavalitsuste sõltumatust ja iseotsustamise õigust, samas tahetakse neile teha kohustuslikuks talitada omavalitsusliidu otsuste järgi.
Seega nagu valla või linna iseotsustamist vähendades. Arvan, et probleeme võib isegi juurde tekkida, kui mõni omavalitsus ei ole rahul omavalitsusliidu valikutega ja vaidlustab need,” arutles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Kesküla tõi välja ka, et kui soovitakse omavalitsuste ülesandeid delegeerida maakonna tasandile, peavad omavalitsused ise tsentraliseerima osa oma tuludest maakonnale. “Vaja on rohkem analüüse ja läbiarutamist. Loomulikult me kõik soovime, et riik omavalitsusi rohkem rahastaks,” ütles ta.
Omavalitsuste ja maakondlike omavalitsusliitude rahastamiskorralduse muutmise mõte on selles, et omavalitsused peavad vajalikuks suuremat finantsautonoomiat ning soovitakse vähendada riigi kontrolli omavalitsuste tulubaasi üle.
Landbergi sõnul on kavas vastu võtta ühisdeklaratsioon ja esitada see nii erakondadele, riigikogule kui valitsusele.