Kui ma tolle, 22. märtsi Virumaa Teataja juhtkirja “Nimetame Rakvere Tarvanpääks?” läbi lugesin, mõtlesin esimese ehmatusega, et ei tea, kas viskavad varakult aprillinalja. Aga hiljuke hilisemalt jõudis pärale, et asjal ikka tõsi taga.
Kasemäe Volli: elagu 1. aprill!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sest sealsamas avatud debatt rajanes raudselt kolmele vaalale, justkui meite kunagine lapik maailm, mis ilmameres ujus. Nood kolm vaala on kreisilinna tingimusis teater, linnus ja lihakombinaat. Ja tõepoolest – Tarvanpää teater, Tarvanpää linnus ja miks mitte ka Tarvanpää lihakombinaat – eks kõla nad ju uhkelt, ehtsalt ja jõuliselt.
See venepärasest Rakovorist siginenud Rakvere ei kõlba küll vist koera saba allagi. Ega avita vastupidist tõestada ka kahtlase väärtusega seikluslugu meite muinaskangelase Kalevipojaga, kus keegi pahalane olla oma penirakatsi, nimega Raki, ässitanud suurmehe kallale, misläbi kintsukargaja saanud vägevast jalahoobist surma.
Einoh, väge on meite maakonnakeskus kõvasti täis ning aastaid tagasi vallimäe otsa potsatatud tarvas kinnitab üha enam tarvanpäälaste tarkust ja vaimutublidust. Ja kutsub sinna Lääne-Viru suurlinna reisumehi nii läänest kui idast.
Tõsi küll, natuke lingvistilisi ehk keeleprobleeme see ümbernimetamine võib ju esile kutsuda. Sest vaadake, ei inglise ega vene keeles toda “ä” tähte pole. Mistõttu võib kirjapilt reklaamis killuke kummaliseks kujuneda. Aga eks ole ennegi visa võitlus igavikuliste ideede idandamisel nimetamisväärseid tulemusi toonud.
Siinkohal mõtet debati asjus edasi arendades lubage ette panna nimetada lihakombinaat ümber Tarvanpää Tapamajaks. Tehti ju ka vanasti tapamajas vorsti, sinki ja muud suupärast, ei piirdutud vaid lihakerede väljaandmisega. Ja mis puudutab Rakvere teatrit, siis, ürikuid uskudes, asub teatrimaja Põrguvärava mäel. Seega kostaks pilvini uhkelt nimi Rakvere Põrguvärava teater. Ja tõmbaks publikut suisa massidena kokku nii, et ole mees ja mahuta parki ära, saalist kõnelemata.
Heakene küll – kõik ju tore, ainult et homme vist Rakvere veel ümber nimetatud ei saa. Mis ei sega sel teemal aprilli teha. Ja ehk sobib aprilli kui naljakuu puhul siia otsa ka üks lauluke.
Tarvanpää valss
Elasin Rakveres,
linn tundus napakas,
õnn tahtis kaduda käest.
Päeval ja ööl,
kodus ja tööl
mõtlesin Tarvanpääst.
Nüüd elan Tarvanpääl –
tiitel on aus ja hea.
Ja selle õnne eest
ma mõistust kiitma pean.
Nüüd elan Tarvanpääl –
tahta mis võiksin veel.
Selts rahvatantsijaid
mind hoiab õigel teel.
Teater ja kombinaat,
linnus ja mokalaat –
kõik puhta väge on täis.
Küllap kord nii
minagi siis
uhkeim teist kõigist näin.
Nüüd elan Tarvanpääl ...
Ja ikka nõnna edasi. Ning lõbusat aprilli teile!