Pärnu Raeküla staadionil kukkus esimese klassi poisile selga raske rauast jalgpallivärav, mille tagajärjel mitmesuguseid vigastusi saanud laps vajas kiiresti ravi Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Jalgpallivärav vigastas esimese klassi poissi
7. aprill 2012, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitsmeaastane Raeküla kooli poiss Markus ja kaks tema klassivenda läksid eelmise nädala neljapäeval pärast kooli koduteel Raeküla staadionile, kus poistel tuli tahtmine kunstmuruväljakul natuke jalgpalli mängida.
Isa hoiatab
Pall lendas üle aia värava taha ja üks lastest lippas seda ära tooma. Markus haaras kinni värava võrgust, soovides hõigata sõbrale, kuhu pall metsa all kukkus, kui sadu kilosid kaaluv raudvärav lapsele selga kukkudes ta näoli vastu maad lõi. Värav pööras ennast kummuli võrgust tugevasti kinni haaranud väikemehe raskusest, selgus hiljem õnnetuspaika uurides. Kuigi hoop tabas Markust ülaselga, ukerdas ta end raudlati alt ise välja.
Kiirabi kutsus 10–15 meetrit eemal olnud täiskasvanu. Pärnu haiglast viidi laps Tallinna Mustamäele Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus tal diagnoositi ülalõualuu murd ja mitu huule ja suuõõne lahtist haava.
Nüüd taastub Markus juba kodus, nägu saadud löögist sinikollane ja katki. Isa sõnade kohaselt arstid lapsel seljavigastusi ei tuvastanud, kuigi poiss kaebab ajuti veel seljavalu.
Kõige suurem õnnetus on aga see, et laps kaotas ülemise rea jäävhambad. Haiglas opereeriti tal välja purunenud hammaste killud. Isa konsulteeris hambaarstiga ja selgus, et lapse lõualuu alles kasvab ja hambarea taastamisega tuleb aastaid oodata.
“Tahaksin valgustada teisi lapsevanemaid, et nad hoiataksid oma lapsi sellise õnnetuse eest,” ütles Markuse isa Andre.
Raeküla staadion kuulub Pärnu linnale ja seda haldab Raeküla spordiklubi. Õnnetuse päeval riisus staadionil lehti spordiklubi üks töötajaid Tiina Viikmaa. “See oli nii kohutav, ma pole sellest šokist siiamaani üle saanud. Mida kõik annaks, et seda ei juhtuks,” lausus naine.
Õnnetust saanuks vältida
Viikmaa sõnade järgi oli maa niiske ja märg ning ilm prahi riisumiseks ilus. Kunstmurul on kaks suurt jalgpalliväravat ja need olid Viikmaa mäletamist mööda nööridega kinnitatud. Kas need kinnitused kevadeks alles olid, ta öelda ei osanud. “Need pole omatehtud jalgpalliväravad, terves Euroopas on sellised kasutusel. Need on staadionil olnud aastaid,” lisas ta.
Mais algab taas jalgpallihooaeg ja staadion ning selle ümbrus vaadatakse üle, kui lumi on sulama hakanud. Metsa alt korjatakse ära puruks löödud pudelid ja purgid. Korrastamisega oligi Viikmaa tol päeval algust teinud.
“Märkasin eemalt, et pisikesed poisid jooksevad jalgpalliväljakul, aga ei osanud halba karta,” pihtis naine nuuksudes. Värava kukkumist Viikmaa tähele ei pannud. Alles siis, kui õnnetus oli juhtunud. “Ma ei osanud seda ette näha. Tormasin lapse karjumise peale kohale ja helistasin kiirabisse,” meenutas ta õudset vaatepilti.
Õnnetuspaika nädal hiljem uuesti üle vaadates tõdes Markuse isa, et kuigi nüüd on väravad kinnitatud väljakupiirete külge metalltrossidega, pidanuks seda tegema juba varem. Samal ajal tänas ta Tiina Viikmaad, et too lapsele kiiresti abi kutsus.
Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialisti Eda Amuri andmeil on selle aasta esimese kolme kuu vältel toodud või tulnud Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda trauma tõttu 446 kuni 14aastast last.