Julgustus oma mõtteid katsetada, riske võtta, väärtusahelas kasvada – need on peamised asjaolud, mille puhul alustaja oma mentorile küsivalt otsa vaatab.
Dmitri Burnašev: mentorlus on mõtteviis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsisin hiljuti ühelt tuttavalt mentorilt, miks ta endale sellise lisakoormuse on võtnud. Ta jäi mind üllatunult vaatama ja raputas naerdes pead, kinnitades, et mentoriks olemine on nagu sporditegemine, mis hoiab ettevõtja reipana, annab energiat ja pidevalt õpikogemust, kuidas töös ette tulevaid takistusi ületada. Seega suuresti teevad mentorid seda tööd enda vormishoidmiseks ja mõtete korrastamiseks.
Alustavaid ettevõtjaid ei saa võtta ühetaolise seltskonnana. Nende teadmised ja kogemused ettevõtlusest on väga erinevad. Igaühel neist on oma probleemid, mille lahendamiseks nad abi või julgustust vajavad. Seetõttu on mentor nende jaoks nagu hingehoidja, kes ulatab käe seal, kus eneseusaldus lõpeb.
Mentorklubide koolitusprogramm annab küll hea teoreetilise põhja, kuid reaalseid olukordade lahendusi tuleb küsida ikka teistelt praktikutelt, kes ettevõtluses juba mitu puuda soola ära söönud. Klubilises vormis on aga võimalik mitme ettevõtja kogemustest õppida ning ka mentorid saavad omavahel kogemusi vahetada.
Piirkondlikus mentorklubis käib korraga koos 15–20 alustavat ettevõtjat, keda nõustab vähemalt kolm kogenud ettevõtjat, lisaks saab alustaja ettevõtjalt ka isiklikku nõu küsida. Piirkondlikkus aitab arvestada kohaliku ettevõtluse eripäraga, sest tegutsetakse samades tingimustes.
EAS on mentorprogrammi vedanud 2004. aastast. Selle aja jooksul on abi saanud üle 500 alustava ettevõtja umbes 200-lt kogemustega mentorilt. Praeguseks on nii mõnigi kunagine abisaaja ise mentor: kes kord hüva nõu saanud, väärtustab ka selle edasiandmist.
Mentorlus on kahtlemata mõtteviis, iga mentor tegeleb sellega naudinguga. Võrdlen neid õpetatega: ka selleks on kutsumust vaja, iga inimene õpetada ei taha ega oska. Meie ühiskonnas on mentorlusel kui mõtteviisil veel kõvasti arenguruumi, aga tasapisi hakkab ka meie ettevõtluskeskkond küpsema tasemele, kus kogemustest õppimist ja kogemuste edasiandmist üha enam väärtustatakse.
Eestis rakendatavad mentorprogrammid on näidanud, et alternatiivi mentorlusele ei ole. Kui praegu teatakse mentorlusest, eriti alustavate ettevõtjate seas, suhteliselt vähe, siis võib julgelt oletada, et tulevikus saab mentorlusest väga oluline – kui mitte peamine – alustavate ettevõtjate abistamise vorm.
Mentorid on ühiskonnas väga väärtuslik ressurss. Praegu on mentorite arv jätkuvalt piiratud, sest meie turumajanduse ajalugu ei ole olnud väga pikk, aga iga aastaga olukord paraneb ja lähema kümne aasta jooksul on oodata selle hüppelist paranemist.
Miks siis on mentori nõu kasulik? Aga seepärast, et ta on kõike seda, mida alustav ettevõtja täna plaanib, juba ise teinud. Seega võib temast abi olla nii vigade vältimisel kui ka uute võimaluste otsimisel.
Riigi võimalused alustavate ettevõtjate toetamisel on piiratud. Otsesed rahalised toetused on suhteliselt kallid ning sageli on teise ettevõtja nõu alustavale ettevõtjale väärtuslikumgi kui pelk raha, millega “kasutusjuhendit” ei kaasne. Just seetõttu on riiklik tugisüsteem viimasel ajal otseste toetuste andmiselt pigem nõu ja sisulise abi pakkumise suunas liikunud (koolitused, konsultatsioonid, mentorlus, õppereisid, kontaktüritused jms).
Ühiskonnale on kasulikum kasutada saadaolevat ja ajas suurenevat ressurssi – andekaid ja sotsiaalselt küpseid äriinimesi, kes on valmis oma teadmisi-kogemusi teistega jagama, ise sellest protsessist õppides. Sama kinnitab ka teiste riikide kogemus: näiteks Inglismaal asendatakse nõustamiskeskusi mentoritega, luuakse riigi ajaloo suurimat mentorvõrgustikku.
Sama ambitsioonika plaaniga oleme alustanud ka Eestis, ja kui see täielikus mahus rakendub, saab sellest meie alustavate ettevõtjate suurim tugi, mis, olles alustanud riigi toel, saab jätkata juba iseseisva võrgustikuna.
Milles siis seisnevad teadmised, mida edasi antakse? Need ei pea sugugi sama valdkonna ega isegi sama suurusega ettevõtetega seotud olema, sest mingid küsimused on universaalsed. Julgustus oma mõtteid katsetada, julgustus teatud maani riske võtta, julgustus väärtusahelas kasvada – need on peamised asjaolud, mille puhul alustaja oma mentorile küsivalt otsa vaatab.
Vajadused on väga praktilised ja teatud asju oskabki öelda vaid teine ettevõtja, sest nagu ikka, õppustel võib ju tugev olla, kuid lahingus käib asi ikka pisut teisiti.
11. aprillil lõppeb kandideerimine Lääne- ja Ida-Virumaad ühendavasse piirkondlikku mentorklubisse ning juba aprillis lähebki klubiline tegevus lahti.
Seega, kel veel alustamisel nõu vaja või kes tahab seda omalt poolt pakkuda, jõuab avalduse EASi poole teele panna.