Virumaa Teataja juhtkirjas 4. veebruaril kirjutati, et vabariigi valitsus teeb praegu kõik, et kulusid kärpida.
Kiri: Pidu peetakse siis, kui selleks on vahendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama artikli all on Andres Pulveri repliik sellest, et me pole veel nii vaesed, et pidu mitte pidada (jutt käib vabariigi aastapäeva tähistamisest).
Minu arvamus ühtib Ida-Viru maavanema omaga, kes leiab, et meil kõigil tuleb kokku hoida selleks, et vastu pidada.Võib ju mõelda, mis see üks pidu, mis läheks maksma kuni 50 000 krooni, meile ikka teeb.
Aga kui arvutada, palju me kokku hoiame, kui iga maavanem vastuvõtust loobub ...
Ja kui maavanem tunneb justkui süümepiinu, et Eesti riigi eest on verd valatud ja vangis oldud ning seetõttu väärib riigi sünnipäev tähistamist, ei ole tal vaja muretseda, sest ega pidu pidamata jää.
Vabariigi presidendi vastuvõtt toimub ju ikka ja see ongi Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamine. Uskuge, arvestades Eesti riigi suurust, on see täiesti piisav. Ehk ei peagi iga nurga taga vastuvõtte korraldama ja sellega seoses ikkagi raha kulutama, olgugi et osa inimeste arvates sugugi mitte palju.
Oleme ju kuulnud, kuidas riik on ära võtnud inimestelt isegi väikesed toetused. Üks näide nende hulgas - 300kroonine puudega lapse hooldajatoetus. Ehk see tähendabki, et kõiges hoitakse kokku.
Ja peabki kokku hoidma, et oleks ka aasta pärast meil olemas oma riik, kus elada, ja kui hästi läheb, siis ka aastapäeva tähistada.
On arusaadav, et on inimesi, kes elavad oma mõtetes ikka veel justkui tarbimistuhinas, eriti kui ei ole veel koondamine või nälg kummitanud.
Ja mis puutub väärtustamisse, siis kui ma täna oma sünnipäeva ei pea, siis kindlasti mitte sellepärast, et ma pole seda väärt, vaid võib-olla sellepärast, et mul pole raha.
Pidu pean ikka siis, kui selleks on vastavad vahendid olemas.