Kiirustades unub meie elu ja tervis

, Ida prefektuuri korrakaitse ­büroo juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Tammiste.
Tarmo Tammiste. Foto: Erakogu

Kiirustamine ja kiirus ei ole omased mitte ainult motospordile, vaid üha enam on need saamas osaks meie igapäevaelust. Põhjendusi, miks kiirustatakse, on mitmesuguseid, aga on tunne, et paljuski on kiirustamine seotud materialismiga. Kiirustamist liikluses ei suudeta või ei tahetagi vältida, aga kahjuks ei ole siinkohal võimalik eirata tõsiasja, et sellise liikluskäitumise tagajärjed võivad osutuda suure tõenäosusega väga traagilisteks.



Materialismile vastandlikuks filosoofiasuunaks on idealism, millest liikluse konteksti arvestades peaksime tegelikult juhinduma. Saksa filosoof Immanuel Kant on öelnud, et ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid selleni püüelda on kohustuslik. Igaüks on võimeline muutma oma arusaamu ja käitumismalle.

Sageli on raskete liiklusõnnetuste põhjuseks lubatud sõidukiiruse ületamine või asjaolu, et valitud sõidukiirus ei ole olnud juhi oskuste ega teeoludega vastavuses. Järgnevalt sellest, kuidas kiirus mõjutab pidurdus- ja peatumisteekonda. Mis toimub, kui lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kuid juht sõidab 75 km/h?

Üldiselt suudab juht tavaolukorras reageerida 1 sekundi jooksul, mis tähendab, et enne seda läbib sõiduk kiirusega 50 km/h sõites umbes 14 meetrit ning heade teeolude korral peatub sõiduk kohast, kus juht pidurile vajutas, umbkaudu 13 m kaugusel. Kokkuvõtvalt suudab linnakiirusel sõitev sõiduk peatuda takistuse märkamise kohast 27 meetri kaugusel. Kui sõiduk sõidab 75kilomeetrilise tunnikiirusega, on reageerimismaaks 21 ja pidurdusmaaks 29 meetrit, mis teeb kokku 50 meetrit. See tähendab, et sõiduki peatumisteekond pikenes 23 meetri võrra ehk kaks korda. Kui mõelda, et takistus ongi 27 meetri kaugusel, siis kiirusega 75 km/h sõites on kokkupõrge vältimatu. Vähem oluline ei ole ka asjaolu, et kokkupõrkemomendil on sõiduki kiiruseks veel 66 kilomeetrit tunnis. Mida arvate, milliseid vigastusi saab inimene, kui otsasõit toimub sellises olukorras?

Opereerisime ideaalsete tingimustega: heade teeolude, korras sõiduki, kaine juhi, ilusa ilmaga jne. Arusaadav, et halvemates oludes on tulemused hoopis teised. Ja ajaline võit, mille kiirustades saame, on marginaalne – meie näite puhul on see kahe kilomeetri läbimisel 48 sekundit.

Ka kiirustamata jõuab, seega ärgem kiirustagem – võita on üsna vähe, kuid kaotada väga palju. Turvalist liiklemist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles