Enam kui poole inimese tervislikust seisundist sõltub otseselt sellest, millised on tema elukombed ja harjumused. Kui palju manustatakse alkoholi ja kas kopsud ning veresoonkond saavad osa igapäevasest sigarettides sisalduvast nikotiini, tõrva ja vingugaasi kogusest.
Lõppeval nädalal tähistati südamenädalat, mis juhtis inimeste tähelepanu tervislikele eluviisidele ning piisavale füüsilisele koormusele. Südamehaigusi, millesse sureb Eestis aasta-aastalt üha enam ja üha nooremaid inimesi, nimetavad arstid suisa elustiilihaigusteks, kuna tõbede ennetamiseks saavad kõige enam ära teha inimesed ise, vaadates üle oma toidulaua ja liikumisharjumused.
Mugav kulgemine autoga punktist A punti B tundub inimeste jaoks üha elementaarsem, pannes meid unustama, et jalad on mõeldud siiski kõndimiseks, mitte üksnes pedaalide sõtkumiseks ja saabaste hoidmiseks. On teada, et vähene füüsiline aktiivsus võib põhjustada kehaliste funktsioonide langust ning põdurust.
Värskes õhus liikumiseks ja tervise kosutamiseks ei ole ilmtingimata vaja aga jooksurajale asuda. Tegutseda saavad needki, kellele jooksmine pigem arutu lidumisena tundub, kuna kevad soosib igati välist tegevust. Lähenev “Teeme ära!” koristustalgute kuupäev annab põhjust teleri eest lageda taeva alla tulla ning midagi kasulikku teha.
Kes talgutel osaleda ei soovi, saab lume alt välja sulanud sodi kokku kraamida ka oma hoovis või majaümbruses. Kui aed puudub ja kortermaja ümbrus ühistul korda seatud, tasub abi pakkuda näiteks naabritele – miks mitte?
Suur osa Rakvere linnametsast sai korda tehtud just välise abi toel – oma käe panid külge kaitseväelased, kes metsa alt mitmeid tonne prügi välja tassisid. Ilus koduümbrus teeb meele rõõmsaks ja toob naeru suule.
Ise oma tervise heaks midagi korda saates saab kokku hoida kallitele ravimitele kuluvat raha ning aega, mis kuluks pikkades arstijärjekordades ootamisele. Samuti pole vaja seista dilemma ees, kas medikamentide soetamiseks küsida toetust riigilt või teenida puuduvad eurod ise, seda siis ebaseaduslikult puskarit ajades või mõnel muul moel. Sõltub juba abivajaja moraalsest ja eetilisest palgest.
Igatahes on kevad suurepärane aeg, et talvest kanged jalad kõhu alt või auto salongist välja ajada ning imestada, millist ilu ja toredust leidub kevadises looduses, kui seda autosõidust märksa aeglasemal jalutuskäigul rahulikult vaadelda saab. Kui talvega kogunenud prahi ja koerajunnid ka koristatud saab, on suisa lust.