Pooled töötutest on palgata üle kuue kuu

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli hinnangul peitub pikaajalise töötusega võitlemise võti töötukassa ja omavalitsuste koostöös.

FOTO: Arvet Mägi

Maakonna omavalitsusjuhtidega kohtunud töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel nentis, et koostöö omavalitsustega küll sujub, kuid info liikumist
on vaja parandada.



Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on kõige suuremaks probleemiks pikaajaline töötus. “Sellest me muud moodi üle ei saa kui töötukassa ja omavalitsuste tihedas koostöös,” sõnas Paavel.

Lääne-Virumaal on enam kui 2000 registreeritud töötut, töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmetsa sõnul on töötute arv aastaga küll umbes tuhande võrra vähenenud, kuid pikaajaliste töötute arv on pigem kasvanud.

“Meie maakonnas on umbes pooled registreeritud töötutest olnud tööta enam kui kuus kuud ja koguni 26% on selliseid, kellel pole olnud tööd üle aasta,” ütles Puhasmets.

Meelis Paavel rääkis, et eelmisel aastal käivitas töötukassa pilootprojekti iga maakonna ühes omavalitsuses pikaajaliste töötutega tegelemiseks. “Lääne-Virumaal oli meie väga hea partner Rägavere vald ja seal on 13 pikaajalisest töötust praeguseks tööta vaid neli,” kõneles ta.

Töötukassa korraldab töötutele palju koolitusi ja aasta-aastalt on nende tulemuslikkus paranenud. “Kui 2009. aastal sai koolitusel käinutest tööd 15-20 protsenti, siis praegu juba üle poolte,” tõi Paavel näite.

“Meie huvi ei ole meelitada inimesi meie pakutavatele koolitustele, vaid see, et nad saaksid pärast koolituse läbimist tööle,” lisas ta.

Küll on aga suur probleem, et töötukassa peab seadusest tulenevalt ostma koolitusteenust riigihanke teel. “Paberil võib kõik ilus olla, aga väga palju on pakkumistel osalenud naljategijaid, kes on hakanud keevitamist telgis õpetama või korraldanud koolitusi talvel kütteta ruumides,” selgitas töötukassa juht.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et info liikumine töötukassa ja omavalitsuste vahel jätab paraku kõvasti soovida. “Kui vald tellib töötukassast inimesi heakorratöödele, ei ütle keegi meile, kes tuleb, me ei tea sedagi, kas saadetakse mehed või naised ja ei oska näiteks töökindaidki varuda,” kõneles Kesküla.

Meelis Paavel selgitas, et inimestel on õigus isikuandmete kaitsele, kuid antud näitel ehk avaliku töö lepingu puhul peaksid tööle tulijate andmed omavalitsusel küll teada olema ning ilmselt on tegemist kommunikatsiooniveaga.

“Tegelikult peaksid need andmed valla sotsiaaltöötajal olema,” ütles Kai Puhasmets, omavalitsusjuhid aga kinnitasid, et sotsiaaltöötajad ei oska neile midagi kosta.

“Aga me oleme käinud kohtus näiteks seetõttu, et dokument on natuke valesti kokku volditud ning ümbrikuaknast on lisaks nimele ja aadressile paistnud, et tegemist on töötuskindlustushüvitise määramisega,” rääkis Meelis Paavel.

Vihula vallavanem Raivo Uukkivi pakkus välja, et kui inimene end töötuna arvele võtab, võiks ankeedis olla koht, kuhu ta saab teha linnukese nõusolekuks, et temast antakse teada ka tema koduvallale või -linnale. “Omavalitsus ei pruugi kõikidest tööta jäänutest teada ja nii saaksime nendega tegelema hakata,” lausus Uukkivi.

Kai Puhasmets arvas, et kõikidel töötutel omavalitsuse tuge vaja polegi. “Aga kui me näeme, et inimesel on lisaks meie abile vaja ka omavalitsuse abi, siis võtame kindlasti ühendust,” lubas Puhasmets, kes kiitis Lääne-Virumaa omavalitsusi selle eest, et päris paljudes kohtades toetatakse töötute sõitu koolitustele.

Tagasi üles