Eile pärastlõunal jõudis Pärnu muuseumisse siinsest jõesuudmest leitud keskaegse kaubalaeva koge üks parrastest, mis leidis koha vastse muuseumihoone fuajees aueksponaadina.
Keskaegne koge jõudis kodusadamasse
27. aprill 2012, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
14. sajandist pärit koge leiti Pärnu jahisadama kai süvendamisel 1990. aastal. Enamik aega pärast jõest sikutamist on laev või õigemini osa sellest olnud hoiuruumides, viimased kümmekond aastat on keskaegne alus peitunud kunagise piimakombinaadi alal. Küll on koget eksponeeritud Soomes Helsingis ja Turus.
Eilsed vana laevakülje transporditööd ei kulgenud just kõige ladusamalt, sest koge on pehkinud ja pude ja tahab õrna käsitsemist.
Eile keskpäeval kogunesid laeva hoiukohta aluse transpordi ja laadimise eest hoolitsenud Eston Ehituse töömehed ja firma Laarmanni Kraanad oma masinatega. Kogu protsessi jälgisid kõrvalt ja vahel suisa hingevärinaga muuseumi ekspositsiooni üles paneva firma Ten Twelve projektijuht Evely Kasemaa ja Pärnu muuseumi arheoloogiakogu hoidja Margo Samorokov.
Suuremat õnnetust vana laevaga selle tõstmisel ei juhtunud, aga mõni puidutükk sealt siiski kukkus ja tuli kaubikus järele tuua.
Kui metallaluse külge kinnitatud parras pärast mitmetunnist ponnistust lõpuks kraanaauto haagiskärul oli, algas Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmiku kandist sõit üle Kesklinna silla muuseumisse. Seal sätiti kandam fuajeesse valmis seatud alusele.
Uhke eksponaadi kohalejõudmist tervitasid muuseumitöötajad ja möödakäijad.
On omamoodi sümboolne, et iidse laeva jäänused kohtuvad muuseumi fuajees selle põranda alt avastatud keskaegse jõeväravaga. Üks troonib uhkelt kõrgustesse, teist saab jälgida läbi klaasi sügavusest. Laev on võtnud suuna linna jõeväravale.
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk selgitas, et kuigi koged arvatakse olnud suhteliselt standardsed kaubalaevad, siis Pärnu jõest leitud laeval puudub esimene tekk ja sellega erineb ta Bremeni kogest. „See näitab, et eks neist igaüks olnud ikka natuke erinev,“ sõnas ta.
Vunk lisas, et Pärnust leitud koge tagumine osa oli kõrgem ja seal asus kindlasti laevatekk. „See on selline kaitsetorn,“ täiendas ta.
Koged sõitsid Läänemerel kõrvuti tolleaegsete viikingilaevade, näiteks saarlaste paatidega. Samal ajal oli koge neist palju kõrgem ja seda oli väga raske rünnata. „Paks ja massiivne puust kast, mis sõitis merd,“ märkis Vunk.
See kuivlastilaev oli üsna lihtne, praktiline ja väga mahukas. Tolleaegne kaup pakiti enamasti keskaegsetesse konteineritesse ehk tünnidesse. Keeruliseks tegi meresõidu vaid see, et kuna laev oli nii raske, liikus ta üksnes taganttuulega.
Samuti rääkis Vunk, et kui kõnealune laev Pärnu jõest leiti, oli selle konserveerimine oma aja tehnoloogia kohta väga eesrindlik. Ta tõi näiteks rootslaste kuulsas Vasa muuseumis Stockholmis eksponeeritud hilisemast ajast pärit laeva, mille säilitamisel kasutati pärast niiskuse väljaaurutamist polüetüleenglükooli ehk sisuliselt plastmassi. See pritsiti puidupooridesse. Sellega kaasneb aga oht, et laev enda raskuse all vajuma hakkab, pressib seda massi kogu aeg välja ja tilgub.
Pärnu koge konserveerimisel on kasutatud juba uuemat tehnoloogiat, puidupoorid pole enam täidetud plastkuulide, vaid -mullidega. Need on seest tühjad ja tänu sellele ei hakka puit raskuse all plastmassi välja ajama ega hävi nii kiiresti.
Pärnust leitud koge Soome sõidu kohta mainis Vunk, et see leidis aset 2000. aastate alguses, kui Helsingi oli kultuuripealinn ja seda kaubalaeva eksponeeriti näitusel „Kadunud laevad”. Hiljem oli alus huvilistele uudistada Turus.
Nüüd leidis koge endale viimaks kodu Pärnu muuseumis. Plaanis on näidata sinna juurde 3D-vaates kogemaketti ehk seda, kuidas alus kunagi välja nägi. Samuti filmikaadreid koge Pärnu jõest tõstmisest, need kogus kokku tollane Pärnu muuseumi töötaja Toomas Taul.
Pärnu muuseumi püsiekspositsioon avatakse pidulikult 25. mail.