Kolumn: mis on see luuletaja luule?

Raivo Riim. Foto: Ain Liiva

See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. (Jüri Üdi)

Tänased Riimi riimid on väga nimekohased. Noore tudengi-rebasena kuulsin esimest korda lõbusat vemmalvärssi: «Esmakordselt teen ma värsse,/ole hea ja mine ...» Vaikus. Lõuapoolikust kursavend Peeter vaatab munasööja peni silmadega ringi ja ootab publikult luuleräbala lõpetamist. Paus kannab. Mõned kihistavad. Meie kui tulevased emakeeleõpetajad saime ruttu selgeks, et luules on ka irdriimid, nii et värss lõppes ootamatult: «... ole hea ja mine – metsa!» Ja luuletempel jäi mällu igaveseks.

Luule peabki üllatama, mõjuma pihtivalt, settima hinge aeglaselt, panema südame sügelema ja liblikad kõhus lendama. On korraga mäng ja äng. Muidu oleks ta lihtsalt kirjandus: tavaline, paksuraamatuline, tüütugi. Eks seda igavatki on vaja, selle kõrval paistab huvitav kaugemale.