Pärnus on kooliminejaid rohkem kui mullu

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et kooli minevate pärnakate arv on kasvanud, avatakse sel sügisel Pärnus esimesi klasse ühe võrra enam kui möödunud aastal.
Et kooli minevate pärnakate arv on kasvanud, avatakse sel sügisel Pärnus esimesi klasse ühe võrra enam kui möödunud aastal. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsuse kodulehel on üleval 2012. aastal esimesse klassi õppima asujate nimekirjad. Kui mullu avati linnas 455 õpilasega 19 klassikomplekti, siis sel sügisel 461 õpilasega 20 klassikomplekti.

Uus klass tuleb Pärnu ühisgümnaasiumi, kus sel sügisel alustab kooliteed kolm esimest klassi.

Nimetatud 461 lapse seas on needki, kes alustavad kooliteed väikeklassides Vanalinna või Kuninga tänava põhikoolis ja toimetulekukoolis.

Seda, kui palju sooviavaldusi ühte või teise kooli esitati, Pärnu linnavalitsuse haridusnõunik Katrin Uutsalu ei avaldanud. “Pole üks kool parem ega halvem kui teised, igaüks on oma nägu ja hästi õppida saab neis kõigis,” märkis ta.

Lõplik kooliuusikute arv võib veel muutuda, sest kui vanemad said linnavalitsusele 1. novembrist 1. märtsini avaldusi esitada, siis tegelikult laekus neid veel pärast etteantud tähtaja lõppu ja tuleb kindlasti suve jooksulgi.

Loeb sissekirjutus

Pealegi on praegu nii-öelda õhus 19 selle aasta 1. oktoobriks seitsmeks saavat Pärnu last, kelle kohta kooliminekuavaldust esitatud pole.

“Ka neile peame koha tagama, kuigi tõenäoline on, et kõik neist lastest sel sügisel Pärnus kooli ei lähe,” arvas haridusnõunik.

Uutsalu pani nende 19 lapse vanematele südamele, et nad annaksid linnavalitsusele teada, kas laps vajab sel sügisel Pärnus õppekohta.

Mis puudutab koolipikenduse saajaid, siis nende arv on püsinud viimastel aastatel 20 ringis ja ilmselt jääb sellesse suurusjärku tänavugi.

Pärnus esimestesse klassidesse, välja arvatud Ülejõe gümnaasiumi muusikaklassi, katseid ei toimu. Samuti ei ole koolidel kindlaks määratud teeninduspiirkondi. Esimestesse klassidesse määrab lapsi linnavalitsuse ja koolide esindajatest koosnev komisjon.

Kuigi seda tehakse juba neljandat aastat ja kriteeriumid, millest komisjon lähtub, pole vahepeal muutunud, tuleb määramisprintsiipe ikka ja jälle vanematele selgitada.

Teatavasti peab kohalik omavalitsus tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tagama oma territooriumil elavale lapsele õppekoha.

“See tähendab, et Pärnus elavale lapsele koolikohta pakkudes juhindub komisjon samast seadusest, mis ütleb, et lapsele tuleb pakkuda kohta elukohalähedases koolis, ja/või koolis, kus käivad tema õed-vennad, ja alles kolmandana saame, kui võimalik, arvestada lapsevanema soove,” selgitas Uutsalu.

Koolitee olgu lühike

Kõik oleks justkui väga lihtne, kui see “vanema eelistusega arvestamine” lapsevanemais arusaamatust ei tekitaks.

Segaduse põhjustaja on asjaolu, et pahatihti ei kattu sissekirjutuse alusel määratud ehk lapse kodule lähim kool lapsevanema soovitud kooliga.

Kui varem oli kooliavaldusel sissekirjutuse aadressi järel lahter lapse tegeliku elukoha aadressi tarvis, siis nüüd seda enam seal pole.

Uutsalu selgitust mööda polnud sel mõtet, sest ametnikud saavad jälgida ja kontrollida vaid registrisse kantut.

“Siinkohal kutsungi kõiki üles aususele ja kirjutama end sisse sinna, kus nad tegelikult elavad,” avaldas Uutsalu. “Ega kodulähedase kooli kriteerium ole seaduses asjata, vaid on oluline eeskätt lapse seisukohalt: et koolitee oleks võimalikult lühike, laps saaks ise kooli ja tagasi ega peaks sõitma linna ühest otsast teise.”

Haridusnõuniku jutust tuli välja huvitav tendents, et viimastel aastatel leidub üha rohkem emasid-isasid, kes oma võsukese sooviksid kooli panna väga varases eas.

Kooli saadetakse lapsi, kes vahetult enne õppeaasta algust kuueseks saavad.

“Oleme kohanud aprillis–mais kuueaastaseks saavaid lapsi, kes samal sügisel kooli tulevad,” rääkis Uutsalu.

Ehkki ametnikke-pedagooge teeb liiga varajane kooli saatmine murelikuks, pole neil õigust keelduda last kooli vastu võtmast. Sest seadus näeb küll ette õppenõustamiskeskuse soovitust, kuid jätab otsustusõiguse lapsevanemale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles