Täna, 4. mail, on Rakvere linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani 80. sünnipäev. Auväärses eas Rakvere linna aukodanik proua Edith on jätkuvalt reibas ja toimekas – tegev kultuuriühingutes, suhtlemas Rakverega iga päev Facebookis …
Palju õnne sünnipäevaks, Rakvere hea haldjas!
4. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Rakveres on olnud midagi toimumas, on Edith alati leidnud aega kohale tulla, et oma kodulinna tegemistest osa saada ja sõpradega kohtuda.
Viimati käis Edith Rakveres Eesti iseseisvuspäeval ja lubas siin niikaua käia, kui jalad kannavad. Aga Edithi puhul on kohatu rääkida vanusest. Ja mitte ainult seetõttu, et tegu on daamiga.
Nende enam kui paarikümne aasta jooksul, mil Edith on oma kodulinna heaks palju teinud ja kodulinlastega läbi käinud, on Edith Kotka-Nyman olnud otsekui Rakvere hea haldjas, kes kaugelt näeb oma kodulinna kasvamas. Ikka on Edith kohal, ulatamas oma sõbrakätt. 90ndate algul tundsime puudust kõigest, igasugune abi oli oodatud. Edith vahendas väsimatult Rakveresse väga palju humanitaarabi. Väga palju abi said koolid. Veel palju aastaid hiljemgi mäletavad rakverlased teda just seoses tollaste heategevuslaatadega.
Loomuliku jätkuna isiklike kontaktide tekkimisele ja kultuurivahetusele sõlmisid Rakvere ja Sigtuna toona koostöölepingu. Sõprussuhete edendamisel on olnud oluline roll kanda Edithil, kellest on saanud sõprussuhete hoidja.
Humanitaarabi vahendamine on koos Eesti ja Rakvere üldise arenemisega läinud sujuvalt üle eestluse hoidmiseks välismaal. Nüüd on piirid valla ja eestlased on olnud varmad seda ära kasutama. Millist keelt räägib eestlane oma uues kodus võõrsil?
Edith Kotka-Nyman kuulub mitmesse ühingusse, mille tegevusele võib anda koondnimeks eesti keele hoidmine välismaal.
2009. aasta rootsieestlaste keeleveeb teatab informatsiooni kogumisest eesti keele õpetajate kohta üle Rootsi. Eesmärgiks on eesti keelele vähemuskeele staatuse taotlemine Rootsis. Emakeelepäeval arutletakse, mida see praktilisest küljest eestlastele tähendaks. Ja taas on kohal Edith, kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpiku “Samm-sammult” kaasautor, et anda praktilisi nõuandeid eesti keele õpetamiseks.
Edith otsiks neis osaledes justkui vastust aegumatule küsimusele Hando Runneli luuleridades: “Kas leian rohtu, ma küsin veel, kui ilmast kustub mu emakeel ...”.
Emakeeleõpetajana teab ta, et ilma emakeeleta ei saa inimene omandada teisi teadmisi. Emakeelt oskamata ei saa inimene õppida ei võõrkeeli ega reaalaineid.
2007. aastal tunnustas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Rakvere linna aukodanikku Edith Kotka-Nymanit eestluse hoidmise eest Valgetähe V klassi ordeniga.
Kuidas teha nii, et kultuuri- ja sõprussidemed, millel pikkust enam kui paar aastakümmet, ka meie noortele huvi pakuksid? Sellelgi teemal on meie aukodanik Edith südant valutanud.
Edith on endise Rakvere kodutütrena Viru ringkonna kodutütarde auliige. Tänu temale toimub Eesti kodutütarde ja rootslaste koostöö juba mitmeid aastaid.
Kuidas ühest eestlasest saab kaugel maalgi eestluse ja kodulinna hoidja, teisest aga mitte? Viiskümmend aastat kodulinnast Rakverest äralõigatuna Rootsis elav Kotka-Nyman teab vastust: juured on kodus, lapsepõlves – väärtusta oma rahvuskultuuri, muidu oled ennast ise ette hukule määranud.
Olen veendunud, kui Rakverel poleks oma head haldjat Edithit, siis tulnuks ta meil välja mõelda.
Kallis Rakvere linna aukodanik Edith! Palju õnne Sulle sünnipäevaks! Palju tervist, südamesoojust ja mõtteerksust veel paljudeks aastateks!