Roman Kusma: Kas Rakvere linn vajaks ka reketlonihalli?

Roman Kusma Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Hiljuti rääkis meie linna arhitekt Raul Järg ajakirjaniku usutluses Rakvere arenguga seoses lennukatest ideedest, nagu köisraudtee ja tennisehall.

Köisraudtee oleks turistidele suur lisamagnet ja tooks kindlasti Rakverele kuulsust juurde. See on hull idee, aga Rakveres on nii mõnigi hull idee teoks saanud, ja tennisehall on ju vägagi realistlik mõte.

Ideed ja mõtted peavadki olema lennukad ja ambitsioonikad.

Heaoluga harjub ruttu

Rakvere on viimaste aastatega ülikiiresti arenenud. Suure tõenäosusega on Lääne-Virumaa pealinn enim arenenud Eesti linn, kui pidada silmas investeeringut ühe elaniku kohta, sest ainuüksi Aqva hotell ja veekeskus, Põhjakeskus ja Mercedese autokeskus, mis valmisid eelmisel aastal, läksid maksma üle 700 miljoni krooni, mis teeb ühe inimese kohta 42 000 krooni.

Et Tallinnas oleks see number sama, peaks pealinna investeering olema vähemalt viisteist miljardit. Ise siin elades aga harjume kiiresti kõige uuega, nagu olekski kõik kogu aeg nii olnud. Heaoluga harjub ju kiiresti.

Kuid tuletame meelde, kuidas olid asjad kõigest seitse aastat tagasi, mis on ikka väga lühike aeg ühe linna arengus. Ei kujuta praegu ettegi, kus me siis poes käisime, sest polnud veel ei Põhja-, Vaala- ja Kroonikeskust, Turu Kaubamaja, Rimit, Lilleoru kauplust, Bauhofi, ABC Ehitust, Dekorat ega K-rautat.

Ei osanud siis veel keegi unistadagi veekeskusest, linnus oli maha jäe­tud, turuplats räämas ja häbiks kogu linnale.

Kas keegi mäletab, milline nägi välja Rak­vere vana bussijaam? Ehitamata olid ka Eesti suuruselt teine spordihoone, kunstmuruga jalgpallistaadion, renoveerimata meie esindusstaadion.

Aeg asja arutada

Tänaseks on see kõik meil olemas, korras ja iseenesest mõistetav. Lisaks on renoveeritud hulk haridus- ja lasteasutusi ja sotsiaalobjekte. Oma panuse sellisesse võimsasse arengusse on andnud mitu eraettevõtjat ja Rakvere linn. Kas pole tore, et see kõik on nüüd olemas. Aga mis edasi?

Kas nüüd ongi kõik, mida vajame, ja võiksime jalad seinale panna? Majandus on ju koomas, pangad laenu ei anna. Aga ka sellised ajad tuleb üle elada. Praegu ei peaks vastu võtma põhjapanevaid otsuseid, vaid pigem võiksime küsida endalt, mis meil veel puudu on, näiteks sportimise ja vabaaja veetmise võimalustest.

Pärnus avati hiljuti uus tennisehall ja Viljandis alustatakse kevadel uue tennisehalli ehitusega. Tublid mulgid. Saavad viletsal ajal tehtud küll. Ka Rakveres on päris suur hulk tennisehuvilisi ja on ju üks Eesti parimaid naistennisiste Maret Ani meie kandist pärit.

Tennise harrastamiseks puuduvad aga Rakveres tänapäevased võimalused. Vahepeal küll oli kuulda, et grupp huvilisi plaanis MEKi kõrvale platsile tennisehalli rajamist. Iga uus algatus on muidugi teretulnud, kuid minu arust ei ole see asukoht tennisehalli jaoks kõige parem kas või selle pärast, et sinna ei mahuks väliväljakuid. Tennisehall oleks väga hea, aga saaks ka paremini.

Minu idee oleks, et kui ehitada, siis juba reketialade kompleks ehk reket­lonihall.

Reketloniks nimetatakse tea­tavasti reketiala­de mitmevõistlust, kuhu kuulu­vad tennis, sulgpall ja squash ehk seinatennis.

Minu ebaprofessionaalsete hinnangute järgi peaks Rakvere vajadused rahuldama, kui kompleksis oleks 3-4 tennise, 4 sulgpalli ja 2 squash'i­väljakut, lisaks võiks olla 5-6 lauatenniselauda. Väliväljakuid peaks samuti olema vähemalt 3-4.

Asukoht on iga asja juures väga tähtis. Antud kompleks sobiks minu arvates kõige paremini Sõmeru poole jääva ringtee äärde, kus praegu kõrgub kaks küngast. Koos reaalgümnaasiumi staadioni ja jalgpallistaadioniga moodustuks sinna spordirajatiste kompleks.

Kui ei oleks majanduslangus nii järsult ja nii kõvasti löönud, siis ilmselt käiks juba selle kompleksi projekteerimine, sest aasta tagasi oli üks investor ideest väga huvitatud.

"Oleksid" aga arvesse ei lähe ja homme kindlasti keegi seda hoonet ehitama ei rutta. Kuid arutluseks on küll paras aeg, see ju raha ei küsi. Kas Rakvere üldse vajab sellist rajatist?

Reketlonihalli vajadus

Kindlasti leidub neid, kes arvavad, et tennis on rikaste mäng ja kellele seda üldse vaja on. Aga las torisejad torisevad ja vingujad vinguvad.

Mina arvan, et Rakvere vajab tennisehalli, veel enam, Rakvere vajab kompleksi, kus saab harrastada kõiki reketialasid. Rakvere vajab reketlonihalli. Milleks piirduda pooliku lahendusega.

Tänaseks on Eestimaal tennisest saanud väga populaarne mäng. Seda saab võtta kui sporti, kuid tennis on ka väga hea seltskonnamäng.

Ise olen tennist mängida proo­vinud ainult paaril korral, küll olen mitu hooaega sulgpalli mänginud. See, et ma ise tennist ei mängi, ei sega mul toetamast seda ideed. Ja kuigi minust ei saa ka pühendunud kont­serdikultuuri tarbijat, arvan siiski, et tulevikus, kui ajad jälle paremad, võiks Pauluse kiriku ümber ehitada kontserdimajaks.

Mida rohkem sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi me oma linna loome, seda väärtuslikumaks meie elukeskkond muutub, seda rohkem on linn ühe kvaliteetse linna moodi, seda rohkem tahavad noored siia jääda ja seda rohkem on põhjust teistel meie linna külastada.

See on minu arvamus ja selle loo mõte ongi algatada arutelu, kas Rakverre võiks rajada kõiki reketialasid hõlmava komp­leksi ehk reketlonihalli.

Kas ja kes selle rajab, näitab tulevik. Kui ideel on piisavalt toetajaid ja see saab ka üsna paljude inimeste unistuseks, küll siis unistus ükskord täide läheb. Võib-olla isegi kiiremini, kui me täna arvatagi oskame.

Mida arvate teie?