Teedel jääb autosid järjest vähemaks

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

2008. aasta kokkuvõtted näitavad, et võrreldes ülemöödunud aastaga, vähenes liiklus kogu riigimaanteede võrgul 4,1%.


Muutused Eesti majanduses kajastuvad otseselt liiklusloendustulemustes, teatas maanteeamet. Kui viimase kümne aasta jooksul on toimunud pidev liiklussageduse kasv, ulatudes põhi- ja tugimaanteedel ligikaudu 6-10%-ni aastas, siis 2008. aastal vähenes liiklussagedus põhimaanteedel 3,9% ja tugimaanteedel 10,9%, võrreldes 2007. aastaga. Kõrvalmaanteedel jäi liiklussagedus enam-vähem samaks.



Suurim liiklussageduse langus põhimaanteel mõõdeti Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee Viljandi - Kilingi-Nõmme teelõigul, millel vähenes aasta keskmine liiklussagedus 21,9%, ning tugimaanteedest vähenes Lehtma sadama teel sagedus 29%.



Lääne-Virumaal oli suurim liiklussageduse langus Põdruse-Pada maantee Kunda-Pada teelõigul, kus sagedus vähenes koguni 37%. Rakvere-Haljala maanteel vähenes sagedus 18%, Rakvere - Väike-Maarja teelõigul 10%.



Suurima liiklusega riigimaanteede teelõik asub endiselt Viimsi-Randvere kõrvalmaanteel, mille lõigul km 0,0-0,1 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 43 661 autot ööpäevas. Põhimaantee suurim liiklussagedus 31 967 autot ööpäevas oli Tallinna-Narva maantee lõigul km 10,4-11,2.



Lääne-Virumaal on suurima koormusega teelõik Rakvere ja Sõmeru vahel, seda läbib päevas keskmiselt 7258 sõidukit. Kõige väiksem on meie maakonnas liiklussagedus Tudu kalmistu teel, seal sõidab keskmiselt 19 sõidukit ööpäevas.



Möödunud aasta suvel algas statsionaarsete loenduspunktide renoveerimine. Aasta lõpuks oli Eestis kokku 55 loenduspunkti, mis mõõdavad sõidukite arvu ja kiirust ööpäev läbi.



Lääne-Virumaal on püsi­loenduspuktid Sämis, Viitnal, Kadrinas, Essus ja Assamallas. Neist ainsana kasvas eelmisel aastal liiklussagedus Kadrinas, sealgi vaid ühe protsendi võrra.


Tagasi üles