Ajavahemikuks 25.-27. maini keerab kaitseliidu Viru maleva ajaloohuvilisi liikmeid ühendav Kolme Krooni Klubi Vihula vallas ajamasina 300 aastat tagasi.
Sagadi mõisas keeratakse aeg 300 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagasi aega, mil toimus Põhjasõda, milles oli oma väike, kuid mitte tähtsusetu roll ka Vihula vallal. Rootsi kuninga Karl XII armee laadis Käsmus maha suured moonavarud. Käsmust viidi need Rakveresse ja sealt juba edasi Narva, kus peeti Põhjasõja üks olulisem lahing, mis lõppes noorukesele Rootsi kuningale Karl XII täieliku triumfiga.
“GNW 2012” ehk “Põhjasõda 2012” on eelmisel aastal Rootsis ellu kutsutud üritus, mis koondab Soome, Rootsi, Norra, Venemaa ja Eesti ajalooklubisid ning jõuab oma järjega Eesti pinnale.
25. mail kogunevad ajalooklubide esindajad Sagadi mõisa, kus riietutakse ajaloolistesse vormidesse. Keskpäevaks liiguvad kõik Käsmu, et teha meremuuseumi viikingilaevaga tiir kohalikul lahel. Kaksteist inimest mahutava ja inimjõul töötava laevaga liigutakse ka sadamamuulini, mida väidetavalt kasutanud Karl XII laevastik sõjavarustuse maha laadimiseks.
Pärast meremuuseumi külastust (umbes kell 17) algab sõjaolukord.
Sõjamängus liiguvad Vene väed Salatsele. Seal saavad nad valida oma sõjaväele laagriplatsi, panna üles postid, moodustada patrullid, teha sõjaplaane jne. Kogu edasine tegevus kujuneb ohvitseride plaanide ja otsuste järgi.
Põhiidee seisneb selles, et venelased luuravad rootslasi, üritavad neid rünnata, röövida moona või muud – vastavalt sellele, millise plaani Vene ohvitserid välja töötavad. Vene pool jääb n-ö varitsusse Rootsi vägesid ootama.
Sagadis hobutranspordi saanud rootslased pakivad oma varustuse vankritele ja hakkavad ka liikuma Salatse poole. Sinna jõudnud, püstitavad nad laagri ja ohvitserid kavandavad samuti olukorda arvestades plaani.
Sõjaolukord kestab laupäeva pärastlõunani. Selle jaoks on korraldajad varunud 40 kg püssirohtu.
Lisaks jagatakse igale soldatile päeva ratsioon, mis koosneb lihast, soolapekist, võist, leivast, kaljast või lahjast õllest, kruupidest, küüslaugust, sibulast ja soolast.
Laupäeva õhtul püstitatakse Sagadi mõisas ühine laager. Õhtupoolik saadetakse mööda laagrielu elades, nagu see võis välja näha 300 aastat tagasi.
Üritus, mis toimub Leader-programmi toetusel, on pühapäeval mõeldud just mõisa õuele saabunud külalistele. 27. mai hommikul näidatakse mõisa külalistele rivimanöövreid. Publikul on võimalus tutvuda varustuse ja relvadega.
Kell 12 korraldatakse Sagadi mõisa hoovis ka ajastutruu ja vaatemänguline näidislahing: kahurid ja musketid pauguvad, sõdurid näitavad oma oskusi, kõlavad rootsi- ja venekeelsed käsklused.