Pärtel-Peeter Kruuv: “Õppisin juurde palju psühholoogilisi nõkse”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapral Pärtel-Peeter Kruuv on üks kahest peatselt reservi arvatavast ajateenijast, kelle teenistus oli väärt kaitseväe teeneteristi – tänutäheks kaitseväe arengule kaasaaitamise eest.
Kapral Pärtel-Peeter Kruuv on üks kahest peatselt reservi arvatavast ajateenijast, kelle teenistus oli väärt kaitseväe teeneteristi – tänutäheks kaitseväe arengule kaasaaitamise eest. Foto: Marina Loštšina

Tartust pärit õhutõrjepataljoni ajateenija kapral Pärtel-Peeter Kruuv õpib Eesti lennuakadeemias. Eesti kaitseväes veedetud kaheksa kuud andsid Kruuvi tõdemusel talle palju kogemusi ning rahuajal ehk mitte nii väga vajalikke teadmisi.

Õhutõrjepataljon aga sai lisaks tublile sõdurile võimaluse noormeeste teenistus huvitavamaks teha. Mudellennukite abil.

“Ilmselt on see üks lennuakadeemia tudengite traditsioonidest – teenida aega õhutõrjepataljonis,” ütleb Pärtel-Peeter Kruuv naeratades ja räägib, et enne ajateenistusse tulekut oli ta õhutõrjest kuulnud vaid positiivseid muljeid ning kaheksa kuud kestnud ajateenistus on seda infot pigem toetanud.

“Ma lootsin, et saan kaitseväes oma hobiga edasi tegelda ja oma teadmisi riigi hüvanguks rakendada, ning ei pidanud pettuma,” kinnitab seitsmele kaadrikaitseväelasele mudellennukite põhitõdesid edasi andnud kapral.

Kuidas juhtus, et ajateenijast sai oma ülemate koolitaja?

Õhutõrjepataljoni peaülesanne on hoida taevas puhtana. Selleks on ette nähtud drill, harjutused ja reaalne lahinglaskmine. Paraku on tõsiasi see, et mudellennukeid, mille pihta kahurist ja ka raketisüsteemist lastakse, näevad ajateenijad alles lahinglaskmistel.

Juba SBK (sõduri baaskursus ajateenijatele – toim.) ajal hakkasin uurima, kes tegeleb pataljonis õhusihtmärkide ehk mudellennukite lennutamisega.

Vastuseks sain, et kuna kohapeal puudub selles valdkonnas kompetentne inimene, tellitakse mudellennukite lennutajaid üldjuhul erafirmast laskmiste ajaks.

Ma ise tegelen mudellennukitega ja kõigega, mis on nendega seotud, alates kolmandast klassist ning tänaseks olen selles valdkonnas jõudnud juba päris kaugele – osalenud võistlustel, koolitanud noori ja mitte nii väga noori. Rääkisin oma senistest kogemustest ja tulemustest kompaniiülemale kapten Taavi Talunikule, kes vaimustus võimalusest koolitada kaadrikaitseväelasi. Ja mõne aja pärast loengud algasidki.

Kuidas oli kapralina õpetada nooremleitnante, kes ise ajateenijatele päeval käske jagavad?

Tol ajal olin ma veel reamees. Eks esimene tund oli imelik, aga teadsin, mida ma räägin ja kellele, ka seda, et tunni ajaks rollid vahetuvad. Aitas seegi, et minu õpilased, kelle seas nii allohvitserid kui ohvitserid, olid tublid ja püüdlikud.

Olen mudellennukitega seotud põhitõdesid õpetanud päris paljudele, aga varem pole ma seda nii akadeemiliselt teinud. See tekitas omakorda raskusi, sest viimane füüsikatund oli mu õpilastel üsna ammu, aastaid tagasi, seega pidime palju asju meelde tuletama.

Õpetamisega ongi nii, et alati peab arvestama oma sihtrühmaga ning rääkima neile arusaadavas keeles ja huvitavalt.

Võib tunduda, et mudellennukitega pole üldse keeruline tegelda – sul on pult, lennuk ja taevas, rohkemat nagu ei olegi vaja. Aga see on sama, mis anda inimesele, kes on pildistanud vaid seebikaameraga, kallis professionaali fotoaparaat – isegi kui fotokas rikki ei lähe, ei tule nii häid pilte, nagu eeldada võiks.

Õhutõrjepataljon sai kindlasti rikkamaks tänu teie tahtele oma teadmisi edasi anda. Kuidas on need kaheksa Tapal veedetud kuud teid muutnud?

Minagi sain rikkamaks paljude kogemuste võrra. Kui rääkida mu hobist, siis siin avanes mulle võimalus näha, kuidas belglased, kes tagasid õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskmistel meile õhusihtmärke, korraldavad tööstuslikult toodetud mudellennukite lennutamist ja kui hästi ning militaarselt korrektselt funktsioneerib nende meeskond.

Sain teada, mis on metsas tähtis. Ma ei pea silmas seda, kuidas telki püstitada ja süüa teha, vaid erinevaid sõdurioskusi, mis sõjaolukorras aitavad riiki paremini kaitsta.

Õppisin juurde palju psühholoogilisi nõkse, näiteks tean, kuidas elada kuude kaupa ühes toas inimestega, kellega vahel ei klapi. Tean, et igale probleemile on olukorrale vastav lahendus ning et kõik raskused on ületatavad.

Ja neid kogemusi ja teadmisi, mida ma ei oleks tsiviilelus niipea saanud, hindan kõige rohkem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles