Prügi muutub üha nõutavamaks kaubaks

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätmekütusetehased eelistavad segaolmejäätmeid, mitte korralikult sorteeritud prügi.
Jäätmekütusetehased eelistavad segaolmejäätmeid, mitte korralikult sorteeritud prügi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eestit on tabanud prügibuum ning ettevõtted tahavad põletada pea poole rohkem olmejäätmeid, kui neid üldse tekib.



Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et lähemal paaril aastal on Eestis jäätmete põletusvõimsust umbes pool miljonit tonni aastas, segaolmejäätmeid tekib aga napp 300 000 tonni ning sellestki ei lähe kõik jäätmekütuseks.
“Turumajanduses on üleinvesteerimine tavaline ja keskmiselt kuni viiendik tootmisvõimsusi on alakasutuses või seisavad,” rääkis Eek ja lisas, et ei näe põhjust, miks see reegel jäätmekäitluses kehtima ei peaks.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg rääkis, et nende jäätmetehase tootmisvõimsus on praegu umbes 80 000 tonni jäätmekütust aastas ja seda on kavas tõsta. “Kogu kütuse võtab Kunda Nordic Tsement,” lisas Remmelg.

Teisele suurele jäätmefirmale Veoliale kuuluv Tallinna jäätmete taaskasutuskeskus on samuti käivitanud jäätmetehase, mille aastane jõudlus on kuni 120 000 tonni. Praegu müüakse sealset jäätmekütust Lätti Broceni tsemenditehasele.

Eesti Energia uus energia­plokk peaks valmima tänavuse aasta lõpuks ning selle tehniline võimsus on 220 000 tonni jäätmeid aastas ehk rohkem kui kaks Eesti suurt jäätmetehast praegu toota suudavad.

Peeter Eegi sõnul on aga Lätis rajamisel mitu jäätmekütuse tehast, ning kui praegu müüakse jäätmekütust Eestist Lätisse, siis lätlased on juba huvitunud oma jäätmekütuse Eestisse tarnimisest.

Agu Remmelg rääkis, et jäätmekütuse tootmine on küllalt keerukas protsess ja seda tehakse paljuski koostöös ostjaga. Nii oli Kunda Nordic Tsemendil esialgu probleeme kodumaise jäätmekütusega, sest selle kasutamine avaldas mõju klinkri kvaliteedile. Tsemendifirma tootmisdirektori Urmas Kuke sõnul on see probleem nüüd lahendatud.

Eelmisel suvel oli Kundas kolm väga ulatuslikku jäätmekütuse põlengut. Et vältida jäätmekütusest tulenevaid ohte, on Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektori Arvo Vainlo sõnul väga oluline koostöö jäätmekäitlusettevõtete ning haridus- ja teadusasutuste vahel. “Selleks on asutatud jäätmete taaskasutuse klaster,” nimetas ta.

Tsemenditehase territooriumile on aga kerkinud ülimoodne jäätmekütuse ladu, kus põlenguoht peaks olema kaduvväike.
Peeter Eegi sõnul on jäätmekäitluse valdkonnas väga teravad vastuolud, sest mingil moel on vaja vabaturul ühildada toetusteta rajatud jäätmekäitlustaristu tohutute eurotoetuste toel loodud avaliku sektori taristuga. “See on ülimalt keeruline,” rõhutas Eek.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja loodab, et jäätmekütuse laialdasem levik lähema aasta või kahe jooksul alandab inimeste jaoks prügiveo hinda. “Ei ole välistatud, et ka prügilate hulk Eestis väheneb, sest neisse ei ole midagi ladestada,” ütles Eek.

Eestis tekib aastas küll 15–20 miljonit tonni prügi, kuid ligi pool sellest on ohtlikke jäätmeid, kolmandiku kanti kaevanduste aherainet ja teist sama palju põlevkivituhka. “Olmejäätmete osa on napp kolm protsenti,” lausus Peeter Eek ja lisas, et olmejäätmete kvaliteetse ringlussevõtu eelduseks on kvaliteetne liigiti kogumine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles