Juhtkiri: Keele muutumine

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Videoportaal Youtube..
Videoportaal Youtube.. Foto: AFP Photo/SCANPIX.

UNESCO on äsja avaldanud, et maailmas kõneldakse 6900 keelt, millest hääbumisohus on koguni 2500.


Näiteks Türgis on kadunud ubihi keel, mullu suri Alaskas viimane eijaki keele rääkija ning Lätis elavat veel viimane liivi keele kõneleja. Ning kuigi liivi keelt püüavad mõned noored luule kaudu taaselustada, on seda täielikult vallanud inimesed surnud.



Ja kui pole inimesi, kes keelt räägivad ning mõistavad, kelle jaoks on see vajalik, on keel surnud.



Eesti keele rääkijaid maailmas veel on. Kuigi on kuulda, et paljudel tänapäeva noortel on raskusi eestikeelse kirjanduse lugemisega ning sinna talletatud mõtte tabamisega, sest noorte sõnavara on selleks lihtsalt liiga kesine.



Kirjasõna hiilgeaeg oli siis, kui muud võimalust oma mõtete edastamiseks veel polnud. Aga nüüd on. Ja seepärast kipub trükitud sõna roll muutuma tagasihoidlikumaks, asemele tulevad teised kanalid ning paratamatult mõjutab see ka eesti keelt ning selle kasutamist.



Kui üle 25aastased eestlased (ja mitte ainult eestlased) hea meelega internetist veel tekste loevad, siis nooremad vaatavad arvutist peamiselt videoid. Liikuv pilt on muutumas olulisemaks kui kirjapandud sõna.



Kunstlikult loodud esperanto keel ei ole maailmas läbi löönud, küll on aga menu YouTube'il. Kas pildikeel on saamas peamiseks maailmakeeleks? Igatahes on kirjaoskuse tähendus ja sisu muutumas.

Keel ja mõtlemine on seotud. Kui me tahame, et meie lapsed ja lapselapsed veel mõtleksid, räägiksid ja loeksid meie emakeeles, siis saab asi alguse neile ette loetud muinasjuttudest, koos lauldud lauludest, aga ka vaadatud filmidest.

Eestis antakse juba aastaid välja Wiedemanni keeleauhinda, tänavu pälvis selle Ilse Lehiste. Tahaks loota, et ka aastakümnete pärast on meil põhjust seda eesti keele arendamise ja uurimise eest kellelegi edasi anda ning et järgmistele põlvedele pakub huvi ja naudingut eestikeelsete tekstide lugemine.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles